) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1).
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samu muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks Tsiviilasi nr 2-17-18391 olulist avalikku huvi. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Hagejate seaduslik esindaja on hagist loobumist põhjendanud kostjaga elatise maksmise osas kohtuvälisele kokkuleppele jõudmisega. Eeltoodu alusel kohus võtab hagejate 16.01.2018 hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 4.
sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Tulenevalt elatise eripärast – tagasiulatuvalt saab elatist nõuda mitte rohkem kui ühe aasta eest enne hagi esitamist ja peamiselt on elatise nõue suunatud tulevikku – ei saa hagejad hagist loobumise ja menetluse lõpetamise järel enam nõuda kostjalt elatist, mis on muutunud sissenõutavaks selles tsiviilasjas menetluse lõpetamise ajaks 16.01.2018. Kohtu hinnangul ei võta praegusest hagist loobumine hagejatelt õigust esitada edaspidi kohtule kostja vastu uus hagi pärast 16.01.2018 sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud korras, kui kostja rikub elatise maksmise kokkulepet või ilmneb, et kokkuleppel makstav elatis ei ole hagejate ülalpidamiseks piisav. 5.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.