← Eesti

2-17-18166/2

Obsah (11)§ 150§ 372§ 334§ 338§ 363§ 139§ 147§ 124§ 371§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-18166 Tsiviilasi T. A. hagi

) § 338 ja § 363 lg-s 1 hagiavaldusele sätestatud nõuetele ning tasumata on riigilõiv. Kuna T. A. hagiavalduse puudused on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude ja nõuete olulist täiendamist, peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, ilma hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks eelnevalt hagejale tähtaega tähtpäeva määramata. Kuna avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tasutud riigilõiv

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastada, siis kohus ei nõua enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vormistamist ka riigilõivu tasumist. Tsiviilasi nr 2-17-18166 3.

§ 372

lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Avaldus on järgmiste vormiliste ja sisuliste vigadega. 3.1. Avaldus on käsikirjaline.

§ 334

lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Soovitav on avalduse vormistamiseks pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole. Samuti on T. A.l seaduses ettenähtud korras ja alustel võimalik taotleda riigi õigusabi. 3.2. T. A. on märkinud menetlusosaliseks üksnes enda. Võlga saab välja nõuda hagiavaldusega hagimenetluses. Hagimenetluse menetlusosalised on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud.

§ 338

lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida kõikide menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed, samuti füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. T. A. avalduses need andmed puuduvad. 3.3.

§ 363

lg 1 punktide 1 - 3 järgi tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele märkida: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja nõue ei ole selge. Avalduses on selgelt välja toomata ka nõude aluseks olevad asjaolud ning avaldus on põhistamata. Märkimata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Nii ei selgu avaldusest, millal on sõlmitud avalduses nimetatud laenuleping, kes on lepingupooled, kas ka A. G. on laenusaaja, millises summas on hageja tasunud pangalaenu ning kas hageja on tasunud ka kostja laenukohustust. Ei selgu, millist korterit ja korteriühistut hageja üldse silmas peab, avaldusest jääb ebaselgeks, kellel ja millises summas ning millise korteriühistu ees võlgnevus on. Küsitav on T. A. õigus nõuda kostja kohustamist tasuda võlga korteriühistu ees – hageja ei saa esitada nõuet korteriühistu huvides. T. A.l tuleb hagi uuesti esitamisel puuduste kõrvaldamiseks täpsustada A. G.il hageja ees võlgnevuse tekkimise asjaolusid ning võla summat. 3.4. Hagiavalduse esitamisel tuleb

§ 139

lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasuda riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale või kindlas summas.

§ 147lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Tsiviilasja hinna peab hagiavalduses ära näitama hageja. Vastavalt

§ 124

lg-le 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kuna hagiavalduses puuduvad hagi aluseks olevad konkreetsed asjaolud, ei ole kohtul võimalik määrata ka hagihinda ega nõutava riigilõivu suurust. 4. Kõike eeltoodut arvestades ja

§ 371

lg 1 punktide 9 ja 10 alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja

§ 372

lg 4 alusel tagastab avalduse selle esitajale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega avaldaja võib puuduste kõrvaldamise järel uuesti kohtu poole pöörduda. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel T.

A. kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas tekkinud kulusid, mille hüvitamist avaldajalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. T. A. kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Kohtunik Heli Käpp /allkirjastatud digitaalselt/ 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.