KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-18161 Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018, Pärnu Tsiviilasi K. A. ja M. A. hagi T. A. vastu elatise v

§ 661lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse hagimenetluses välistada. Pooled on leppinud kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise 2

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alaealise K. A. ja M. A. hagi T. A. vastu elatise väljamõistmiseks.
2. 30.05.2018 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks nende esindajate ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissi, milles hagejad ja kostja on elatise tasumise korras kokku leppinud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Kompromissi pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kohus ei kinnita kõiki poolte kompromissis kajastatud kokkuleppeid. Kohtulikku kinitamist vajavad kompromissi tingimused selleks, et need oleksid kehtivad täitedokumendina. Lisaks erineb kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Kohus täiendvalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. 6.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3