Obsah (7)

§ 101§ 97§ 99§ 102§ 105§ 98§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-17-18158 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 31. mai 2018.a. Pärnu kohtumaja

§ 101

lg 1 sätestatud määras kuni hageja 21.-aastaseks 2-17-18158 saamiseni, s.o kuni xx xx xxxx, tingimusel, et hageja õpib kesk- või kõrgharidust või kutseõppe tasemeõppes. 1.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja AA käesoleval ajal noorem, kui 21-aastane ja ta omandab keskharidust xxx xxx, siis on hagejal õigus elatist saada enda esimese astme ülanejalt, kelleks kostja BB. on. Hageja selgitab, et tema vajadus saada elatist tuleneb hageja elulaadist ja asjaolust, et hageja õpib ega saa minna tööle ning asjaolust, et hageja emal I.K.-l puuduvad sellised vahendid, mis võimaldaks hageja kulutuste kandmise kogu ulatuses vaid enda peale võtta. Hageja igakuised kulutused on ca 679,03 eurot. Hageja selgitab, et käesoleval ajal on hageja seoses heade õpitulemustega (hageja hinded eelmisel aastal ja ka käesoleval ajal on vaid A ja B) vabastatud xxx xxx igakuisest õppetasust, mille suuruseks oleks 67 eurot kuus. Juhul, kui hageja läheks kooli kõrvalt osalise koormusega tööle, siis ilmselgelt ei oleks hageja võimeline sedavõrd headele hinnetele õppima, sest koolipäevade pikkus reeglina ca 14.30-17.00ni (xxxxxx ja xxxxxxxxxx arvestamata). Hageja selgitab sedagi, et eluaseme kasutamisega seotud kulu arvestamine hageja kuluks on vajalik, kuivõrd hagejaga seoses on kulud tema seaduslikul esindajal- ehk hageja emal ning eraldi eluaset ei ole Pärnu kinnisvaraturu üürihindu arvestades võimalik alla 150 euro üürida. Hagejal puuduvad käesoleval ajal sissetulekud. Hageja on käinud 2017.aasta suvel tööl OÜ xxxxxxxxx xxxxxx ja teeninud viimase kuue jooksul sellega seoses töötasu 666, 54 eurot. Tööl käis hageja põhjusel, et soovis minna xxxx xxxxxxxxx (kogu xxxxxxxxx kulu suuruseks oli 554 eurot koos xxxxxxx ning xxxxxxxxxxxx tasutud 86 eurot) ja ka seetõttu, et hageja emal ei olnud anda vajalikku taskuraha või teha kulutusi hädavajalikele riietele ja jalanõudele. Teenitud summa arvelt on hageja tasunud 29.08.2017 xxxx xxxxxxxxxx 200 eurot ja 23.09.2017 265 eurot ning 86 eurot Rahandusministeeriumile. Ka ülejäänud summa tasus hageja xxxxxxxxxxx ise. Hageja on alati raha kogunud (võimalusel hoiustanud sünnipäevaks saadud raha, mida tõendab nii 29.10.2017 ülekanne summas 130,49 eurot, sünnipäevaga seoses hagejale tehtud ülekanded summas 50 eurot, 100 eurot ja 50 eurot ning 08.11.2017 sünnipäevaks kingitud raha hoiuarvele sissemakse summas 285 eurot). Kuna hageja on raha kogunud ning üritab seda käesoleval ajalgi hoida suuremate väljaminekute tarbeks, siis on hagejal pangakontol alles temale sünnipäevaks kingitud raha. Isegi, kui hageja selle summa peaks igapäevaste kulude katmiseks kasutama, siis ema osalust ja võimalusi arvestades, ei jätkuks selleks rohkem kui kaheks kuuks. Seega vajab hageja ülalpidamiseks abi ning leiab, et kuna hageja ema täidab endapoolset ülalpidamiskohustust (maksab hageja osa elamiskuludest) ja aitab osta nii riideid ja jalanõusid ning tasuda muid kulusid, siis oleks õiglane, et teise poole vajaminevast abist kataks isa ehk kostja igakuiselt makstava elatise näol. Kuivõrd kostja ei ole täitnud seadusjärgset ülalpidamiskohustust siis taotleb hageja selle väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates hageja täisealiseks saamise päevale järgnevast päevast, s.o xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx summas 235 eurot ning 01.12.2017-04.12.2017 summas 32,32 eurot (arvutuskäik= 235/31x8= 32,32). 1.
2. 07.03.2018 ja 13.03.2018 on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, märkides, et viimase 6 kuu pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejal puudub regulaarne tulu. Hageja laekumisteks on peale suvist tööd xxxx xxxxxxxx olnud sünnipäevaks kingitud summad, emalt saadud taskuraha, kostja sugulastelt jõuludeks saadud summad ning 2017.aasta tuludeklaratsiooniga tagastatud enammakstud tulumaks. 2017 aastal teenitud töötasu suurus nähtub ka hageja
3. aasta tuludeklaratsioonist. Hageja ema I.K. pangakonto väljavõttest nähtub, et ema täidab hageja ülalpidamiskohustust (s.o kannab elamise ja muud hädavajalikud kulud). Hageja ema I.K. aastane tulu ja sissetulek on seotud töötasu saamisega, peretoetuste ning elatise saamisega kostjalt. Hageja ema I.K. töötasu suuruseks perioodil august 2017 kuni jaanuar 2018 on tööandja AS xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx tõendi kohaselt 3038, 91 eurot (neto). Seega hageja ema ühe kuu keskmine töötasu suuruseks on 3038,91/6=506, 49 eurot (neto). Hageja ema 2017.aasta töötasu suuruseks 2017.aasta tuludeklaratsiooni alusel on 6809,41 eurot. 2 2-17-18158 Hageja leiab, et kostja väide sellest, et tal puuduvad vahendid enda ja teiste isikute ülalpidamiseks, on täielikult tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks osaline või täielik töövõime kaotus. Asjaolu, et kostja ametlikult tööl ei soovi käia, on hagejale teada. Käesoleval ajal on kostja töövaldkonnas (xxxxxx) väga suur tööjõupuudus. Seega on ka kostjal võimalus tööd leida ja seda teha. Ilmselgelt kostja nö mustalt tööl ka käib, sest milleks muidu on kostjal vajalik teha pidevaid kulutusi tanklates. Konto väljavõttelt joonistub hästi seega välja kostja tööl käimise aeg ja trajektoor. Kõik ostud tanklates sooritab kostja kas hommikul enne tööpäeva algust, lõuna ajal või õhtuti ehk siis väljaspool tema tööaega. Kostja konto väljavõttest järeldub seega, et kostja ei elatu mitte juhutöödest, vaid regulaarsest töisest tulust, mida teeb xxxxx Maakonnas ema elukohast kuni ca 40 km raadiuses, mida saab sularahas ja annab osaliselt elukaaslase L.M. kätte, kes siis kostjale aegajalt rahaülekandeid teinud enne elatise makse tegemist. KOSTJA VASTUS 2.
4. Kostja BB. on kohtule 10.01.2018 edastatud vastuses hagile vastu vaielnud leides, et tal puuduvad sissetulekud, et elatist maksta. Kostja ei vaidle vastu, et tal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus. Hageja poolt esitatud loetelu hageja igakuistest kuludest ei koosne vajalikest kuludest. Nimekirjas on kulutused, mis ei ole vajalikud ülalpidamise mõttes. Nii on ebamõistlikult suur ja ebavajalik kulu telefoni ostule, riietele ja jalanõudele, eluasemele ning televisioonile, vaba aja- ja meelelahutusele ning suusareisidele. Loetletud kulud ei ole ülalpidamise mõttes vajalikud vaid on suures osas kulutused meelelahutusele. Samuti on järelmaksuga ostetud telefon on ebamõistlikult kallis ning ei kuulu ülalpidamiseks vajaliku kulutuse alla. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte ei tõenda, et pangakontolt tasutud summad on läinud üksnes hageja vajaduste rahuldamiseks. Küll aga tõendab pangakonto väljavõtte jääk (seisuga 13.12.
5. a. summas 605,36 eurot), et hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks. Samuti nähtub väljavõttest, et xxxx xxxxxxxxx koolituse eest on tasutud ajal, mil kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist ehk enne hageja täisealiseks saamist xx xx xxxx. a. Asjaolu, et hageja pidi tööl käima, et endale asju soetada või xxxxxxxx xxxx xxxx, on täiesti normaalne ja tavaline ja aktsepteeritav töökasvatuse mõttes ning kostja leiab, et tal puudub kohustus täita iga hageja soovi ning tasuda nende eest. Kostjal puudub palgatulu ning kostjal ei ole piisavalt vahendeid täiskasvanud hageja ülalpidamiseks. Kostjal on teine alalealine laps – hageja vend – kellele kostja elatist maksab, mistõttu ei võimalda kostja varaline seisund täisealisele isikule elatist maksta. Lisaks on kostja tervislik seisund sedavõrd halvenenud, et kostja taotleb käesoleval ajal töövõime kaotuse protsentuaalse suuruse tuvastamist. Oma tervisliku seisundi halvenemist tõendab kostja SA PõhjaEesti Regionaalhaigla väljavõtetega haigusloost, millest nähtub, et kostjal diagnoositi 07.08.2013 xxxxx ja xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx haigusseisundid xxxxxxxxxxxxxx ning 12.12.2017 pöördus kostja taas samade kaebustega arsti juurde, kus diagnoositi xxxxx xxxxxxx xx-xx vahemikus. Samuti on kostjal kulud enda ülalpidamiseks igakuiste kommunaalmaksude ja üüri tasumise kohustuse näol. Kostja tasub igakuisel 200,00 eurot üürikorteri kasutamise eest, millele lisanduvad kommunaalkulud. Lisaks tuleb kostjal ennast ka ülalpidada, milleks kulub igakuiselt vähemalt 350,00 eurot (toit 200 €, riided 70 €, jalanõud 30 €, transport 35 €, rohud 15 € jne). Lisaks tuleb kostja poolt tasumisele kuuluva elatise summa kindlaksmääramisel arvestada Eesti Vabariigi poolt igakuiselt makstavat lastetoetust summas 55 eurot. Nimetatud toetus laekub hageja ema arvelduskontole ning on mõeldud hageja ülalpidamiseks. 2.
6. 07.03.2018 ja 13.03.2018 on kostja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, leides, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja hinnangul nähtub hagiavaldusele lisatud hageja pangakonto väljavõttest on hagejal vahendeid enda ülalpidamiseks ja hagejal tuleb enda ülalpidamiseks olemasolevaid vahendeid kasutama otstarbekalt. Kostja on seisukohal, et hageja poolt ostetud vahendid (riideesemed, telefon jne) on liiga kallid ning kostjal ei ole võimalik sellises 3 2-17-18158 hinnaklassis esemete eest tasuda. Kostjal puuduvad piisavad vahendid enda ja oma alaealise lapse CCa ning täisealise AAa ülalpidamiseks. Kostjal on kohustus ülalpidada alaealist last CCat, tasudes CCa ülalpidamiseks igakuiselt 250,00 eurot I.K. arvelduskontole. Samuti puudub kostjal piisav sissetulek täisealise isiku ülalpidamiseks. Kostjal teeb käesoleval ajal juhutöid ning tema ühe kuu sissetulek on 50 kuni 500 eurot. 2017 algul töötas kostja OÜ-s XXXXX, kus bruto töötasu sai 2017 aastal kokku 5 786,37 eurot. Kostja leiab, et käesolevas asjas tuleb eelistada alaealisele lapsele CC makstavat elatist täisealise AAa ees ülalpidamiskohustuse mõttes. MENETLUSE KÄIK
7. 15.12.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 16.02.2017.a. toimunud eelistungil on pooled jäänud kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluse, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 07.03.2018.a. ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 14.03.2018.a. 17.04.2018.a. määras kohus kirjaliku menetluse ja kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäeva. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 4.
9. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja AA on kostja BB.a tütar (sünnitunnistus nr CL 0165413); - hageja õpib Pärnu Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxis xx. klassis; - kostjalt oli elatis välja mõistetud xx.xx.xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 1 sätestatud ulatuses; - pärast hageja täisealiseks saamist ei ole kostja hagejale elatist maksnud. 4.2. Perekonnaseaduse (

) § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Hageja AA nõuab kostjalt BB.alt elatist

§ 101

lg 1 sätestatud määras, mille järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Hageja AA. on täisealine, kes omandab keskharidust, mistõttu on hagejal

§ 97p 2 alusel õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.

Kuid kohus leiab, et

§ 101

saab mõista selliselt, et see kehtib üksnes

§ 97p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele.

Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära (RKTKo 3-2-1-119-15, p 10).

4.3.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja leiab, et igakuiste kulutuste suuruseks ühes kuus ca 679,03 eurot, mis koosneb: 1) Koolikohustuse täitmisega summas 30 €, s.o õpikud, vihikud, pliiatsid, paber. Kostja on esitanud vastuväite, mille järgi on kulud tõendamata. Hageja on vastuseks kostja vastuväitele esitanud Pärnu Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi kirjaliku vastuse järelpärimisele, mille järgi on hageja teinud õppides järgmised kulutused: inglise keele õpik 31.04 4 2-17-18158 € ja keemia töövihik 4.40 €. Kohus leiab, et hageja kulu 30 € aastas on põhjendatud kulu, s.o 2,50 € kuus. 2) Kulutused toidule terve päeva kohta ca 10 eurot päevas x 30= 300 eurot kuus. Hageja on selle summa arvestamisel ühe päeva kohta lähtunud kuludest: kodusele hommikusöögile- jogurt, müsli, mahl, kohv ca 2,50 euro; kuludest pärast kooli ja enne trenni söömisele ca 4 eurot; õhtusöök kodus – liha, salatid, magustoit või puuviljad, mahl ca 3,75 eurot; koolitoit 11 eurot kuus. Kostja vaidleb vastu hageja väitele sellest, et temal kulub toidule 300 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on minimaalse toidukorvi maksumus ühes kuus ühel leibkonna liikmel 96,72 eurot. Kostja on vaielnud vastu ka hageja väitele, et koolile tuleb toitlustamise tagamiseks maksta, sest Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxis kodulehelt nähtub, et koolitoit on kõigile õpilastele tasuta. Väite ümberlükkamiseks on hageja esitanud kohtu tõendina Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxi tõendi toiduraha tasumisest. Tõendist nähtub, et hageja on koolile tasunud toiduraha: september 2017 – 10.40 €, oktoober 2017 – 8.32 €, november 2017 – 11.44 € jaanuar 2018 – 5.40 €, veebruar 2018 – 3.85 €. Seega on koolis keskmine toiduraha 6 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et vajalikud kulud peaksid olema väiksemad. Hageja on suuremaid toidukulusid põhjendanud vajadusega süüa väljaspool kodu ja kooli. Kohus leiab, et hageja toidukulud ei saaks olla suuremad kui 100 € kuus (sh koolitoit), sest üldjuhul peab hakkama saama kodus ja koolis pakutud toiduga ja väljas söömine oleks aktsepteeritav juhul, kui taskuraha seda võimaldab. Hageja pangakontolt nähtuvad kulutused ei ole seega suuremas ulatuses põhjendatud. 3) Kulutused riietele ja jalanõudele igakuiselt keskmiselt arvestades ca 80 € (teksad 2 x 45 = 90 €, spordiriided ca 200 €, spordijalanõud ca 70 €, kingad 1 paar 50 € x 2= 100 €, saapad 100 €, vaba aja riided 100 €, pidulikud riided nagu kleit ja kostüüm kokku 250 eurot, pesu 50 eurot). Kostja vaidleb vastu hageja poolt nimetatud kulutuse suurusele, sest nimetatud summas ei ole hagejal vajalik teha riietele kulutusi igakuiselt. Statistikaameti andmete kohaselt oli

1. üheliikmelise leibkonna arvestuslik garderoobikulu ühes kuus 5,94 €, kostja leiab, et hageja garderoobikulu ühes kuus 14 korda enam ei ole põhjendatud. Hageja ei ole kulutusi riiete ostmiseks tõendanud, millest võiks nähtuda kulutuste suurus. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et 80 € kuus on ebamõistlikult suur summa kuus riietele, s.t aastas 960 €. Mõistlikuks kuluks võib pidada mitte rohkem kui 20 €, arvestades seejuures asjaoluga, et hageja ei tule igal aastal garderoob välja vahetada. Hagejal tuleb enda sissetuleku puudumisel soetada odavamaid riideid. 4) Kulutused internetile 7,85 € ja kulutused telefoni järelmaksuks 30,37 €. Kostja on seisukohal, et hageja poolt ostetud telefon on liiga kallis, mistõttu ei ole kostjal võimalik sellises hinnaklassis telefoni eest tasuda. Kostja esitatud tõendist mobiiltelefoni hindade kohta nähtub, et on võimalik soetada iPhone´iga sarnaste omadustega kuid odavama telefoni. Kohus nõustub kostjaga, et vajaliku kuluna saaks arvestada telefoni, mis on hinnaklassilt odavam. Näiteks kostja pakutud telefonidest kõige soodsam telefoni Samsung Galaxy J3 saab soetada järelmaksuga 24 kuuliste maksetega, ühe kuu makse suurusena 7,20 €, mis on ka põhjendatud kulu suuruseks. Kostja on esitanud ka vastuväite hageja kuludele interneti kasutamiseks, sest hagejal on võimalus kasutada interneti kodus ja koolis. Hageja tõendab, et ühe kuu internetikasutuse ja mobiilside paketikulu on 7,85 €, mis nähtub mobiilsideoperaatori Elisa poolt arvelt. Kohus leiab, et antud kulu on põhjendatud, sest interneti kasutamine on vajalik ka väljaspool kodu ja kooli. 5) xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx kuumakse kohta 28,50 €. Hageja AA. tõendab kulu xxxxx xxxx poolt antud kirjaliku tõendiga. Hageja leiab, et kuna hageja on tegelenud xxxxxxxxxxxx alates 6.ndast eluaastast ehk juba enne seda, kui kostja lahkus hageja pere juurest. Seega on tegemist mitte uue harrastusega vaid aastatepikkuse harrastuse ja elustiiliga, ehk siis kulutused on seotud hageja elulaadiga. Kostja hinnangul ei ole nimetatud kulutus vajalik. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kulu ei ole ülalpidamise kulu, mis oleks hagejale tingimata vajalik, kuid tegemist on kuluga, mis on seotud ülalpeetava (hageja) elulaadiga. xxxxxxxxxxxx on 5 2-17-18158 hageja tegelenud ajast, mil kostja on hagejaga ühise perena koos elanud ning pidanud seda hagejale vajalikuks. Seega kohtu hinnangul on kulu 28,50 € põhjendatud kulu. 6) Eluaseme kasutamisega seotud kulud 80,40 € (hageja elab oma emaga aadressil xxxxxxxx xxx xx, xxxxxxx). Kuna hageja elab koos kahe pereliikmega, s.o ema ja vennaga, seetõttu on hageja kuludeks 1/3 järgmistest kuludest: Hageja on arvetega tõendanud elektrikulu ühes kuus on 275,85/12 = 46,31 €, mis kolmeks jagatuna on 15,44 eurot. Interneti ja televisooniga seotud igakuised kodused kulud on kantud Telia Eesti AS arvete alusel: 56,37-30,37 (telefoni järelmaks) = 26 €. Hageja tõendatud kulu ühes kuus on 26/ 3= 8,67 €. Prügiveoga seotud arved on kantud Ragn-Sells AS arveldusarvele ühe kuu kohta 43,92/ 6= 7,32 / 3= 2,44 €. Elukohaga seotud kindlustusmaksed igakuiselt seoses eluasemega on 25 € (saaja Swedbank Kindlustus, hiljem IF Insurance). Hageja tõendatud kuluks ühes kuus on 25 / 3= 8,33 €. Kulud veele nähtuvad AS Pärnu Vesi arvete alusel tasutud I.K. pangakontolt järgmiselt: hageja tõendatud kulu vee tarbimise eest ühes kuus on 153,90 / 6= 25,65 / 3= 8,55 €. Hageja on põhjendanud küttekuludena 29,97 € kuus. Seoses eluasemekuludega on hageja esitanud kohtule pelletikatla hoolduskulu arve, mille kohaselt on selle suuruseks aastas 251,99 € / 12 kuuga = 21 € kuus/ 3= hageja tõendatud kuluks 7 € kuus. Kostja on leidnud, et Statistikaameti poolt esitatud arvestuse kohaselt on kõik eluasemele kokku ühes kuus ühel inimese kohta 75,19 eurot. Kohus leiab, et 80,40 € ühtib Statistikaameti poolt nimetatud summaga, mis on leidnud ka tõendamist hageja poolt esitatud tõenditega. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hageja põhjendatud kuluks on tema ema kulutused pangalaenu maksmiseks summas 67,65 € (202,95 € / 3). Kohtu hinnangul ei saa pangalaenu makseid võrdsustada üüritasuga, sest esimesel juhul omandab hageja ema kinnisasja. Teisel juhul oleks tegemist eluaseme kuluga, mille eest tasumisel tuleb täisealisel osaleda. Kohus leiab, et kostja ei pea kinnisasja välja ostmist hageja emale hüvitama. 7) Kulutused televisioonile summas 9,33 eurot (hageja ema tasub igakuiselt televisioonipaketi tasu summas 28 eurot : 3= 9,33 eurot). Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. 8) Kulutused vaba aja ja meelelahutusele summas 40 eurot, s.o 1-2 korda veekeskuse külastust, 14 korda kinos käimist ja vahel ka sõprade sünnipäeval osalemise kulu. Kostja leiab, et kulutused vaba aja veetmisele summas 40 € on põhjendamatud ja kostja vaidleb neile vastu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal on võimalus meelt lahutada siis kui hagejal on selleks piisavalt vahendeid, mistõttu võib põhjendatud kuluks pidada mitte rohkem, kui 10 €, mis on piisav, et käia kuus korra kinos või veekeskuses. 9) Suusatamas käimise kulu ca 20 eurot kuus (kord kuus, s.o ca 6 x aastas. Sealne varustuse rent maksab ca 30 eurot ning mäe päevapilet ca 30 eurot, lisaks on hageja arvestanud kulu hulka mäesuusariietuse kulu, mida ostab ca 3 aasta tagant-püksid ja jope kokku ca 700 eurot). Hageja leiab, et suusatamine kuulub hageja elustiili juurde, siis saab hageja seda tõendada fotodega, millised leidis arvutist (hageja ema ja vennaga käiakse suusamägedes). Hageja perega suusatamas käimise kulu saab hageja osaliselt tõendada hageja ema I.K. pangakonto väljavõttega, kust nähtuvad xxxxxxxxx puhkekeskuses tehtud maksed 01.01.2018-02.01.
2. Kohus nõustub kostja väitega, et tegemist ei ole vajaliku kuluga, kuid need võivad kohtu hinnangul olla põhjendatavad hageja elulaadist tulenevalt. Siiski on tegemist niivõrd suurte kuludega, mida saaks hageja lubada endale juhul, kui tema vanemate sissetulekud oleksid suuremad, sest lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kohus leiab, et suusatamise kulud on ebamõistlikud kulud, mida ei pea kostja hagejale hüvitama. Seega on hageja AA vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvateks kuludeks kokku iga kuus 265,78 €, millest eelduslikult 1/2 peaks kanda kostja (132,89 €). 4.
3. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada 6 2-17-18158

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt RKTKo 3-2-1-118-12, p 15). Vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 3-2-1-165-13, p 16). Kohus on kohustanud kostjat BB.at ja hageja ema I. K. esitama kohtule pangakontode väljavõtted ja tõendid oma sissetulekute kohta. Kostja on selgitanud, et ta teeb käesoleval ajal juhutöid ning tema ühe kuu sissetulek on 50 kuni 500 eurot.

1. a algul töötas kostja OÜ-s XXXXX, kus bruto töötasu sai 2017 aastal kokku 5 786,37 eurot (
2. füüsilise isiku tuludeklaratsioon). Kostjale 05.12.2017 laekunud tulumaksutagastus on seotud
3. a alguses OÜ-s XXXXX töötamisega, kuid kuna kostja tervislik seisund ei võimaldanud enam kostjal xxxxx xxxxxxxxxx töötada, mistõttu oli kostja sunnitud töölt lahkuma. Hageja on seisukohal, et kostja varjab enda sissetulekuid, sest kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad laekumised selgitusega „ülekanne “ vms ja millised on ilmselt eraisikutelt alates augustist 2017 kuni jaanuar 2018 saadud tasu xxxxxxxxxxx teostamise eest kokku 2221 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei tööta ametlikult, kuid saab igakuise sissetuleku xxxxxxxxxxx tegemisest. Kui jagada pangakontole laekunud summad 6 kuu peale, siis on keskmiseks tasuks ühes kuus ca 370 €, mis ei erine oluliselt kostja poolt väidetust. Hageja ema I.K. aastane tulu ja sissetulek on seotud töötasu saamisega, peretoetuste ning elatise saamisega kostjalt. Hageja ema I.K. töötasu suuruseks perioodil august 2017 kuni jaanuar 2018 on tööandja AS xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx tõendi kohaselt 3038, 91 eurot (neto). Seega hageja ema ühe kuu keskmine töötasu suuruseks on 3038,91/6 = 506, 49 eurot (neto). Hageja ema 2017.aasta töötasu suuruseks 2017.aasta tuludeklaratsiooni alusel on 6809,41 eurot. Siiski nähtub hageja ema I. K. pangakonto väljavõttelt, et korduvalt on ühed ja samad isikud perioodiliselt viimase 6 kuu jooksul kandnud kokku 9 255,76 €. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Facebooki väljavõtte (hageja ema töökohaks on märgitud xxxxxxx xx xxxxxxxx) ja pangakonto väljavõtte põhjal on tõendatud, et erinevate eraisikute poolt I.K. arvelduskontole teostatud maksed on tasumised xxxxxxxx teenuse eest. Seega on hageja ema I.K. sissetulek suurem, kui hageja poolt väidetud ametlik sissetulek alla 1000 €. Seega hageja ema ja kostja sissetulekute võrdluses tuleb hageja emal I. K. kanda 2/3 ja kostjal BB.al 1/3 hageja igakuistest kuludest. Kostja kohustuseks on 88,59 €. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ema pangakontole laekub Eesti Vabariigi poolt igakuiselt makstav lastetoetust summas 55 eurot, mida tuleb arvestada proportsionaalselt mõlema vanema elatise suuruse vähendamisel, sest nimetatud toetus on mõeldud lapse kulude hüvitamiseks. 4.5.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (RKTKo 3-2-1-119-15 p 11).

Kostjal on tulenevalt Pärnu Maakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-15-1365 kohustus ülal pidada alaealist last CCat, tasudes CCa ülalpidamiseks igakuiselt 250 eurot I.K. arvelduskontole. Kohtuotsusest nähtuvalt tuleb kostjal tasuda CCa ülalpidamiseks

§ 101

lg 1 sätestatud 7 2-17-18158 miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni CCa täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx xx xxxx. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad maksed alaealisele elatis tasumiseks 285 € -300 € kuus. Seega juhul, kui hagejale mõista välja elatis võib see oluliselt vähendada võimalusi, et alaealisele ülalpeetavale oleks tagatud igakuine elatis. Tulenevalt

§ 98

lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja BB. leiab, et tal puudub palgatulu ning kostjal ei ole piisavalt vahendeid täiskasvanud hageja ülalpidamiseks. Samuti on kostjal kulud enda ülalpidamiseks igakuiste kommunaalmaksude ja üüri tasumise kohustuse näol vähemalt 350 € (toit 200 €, riided 70 €, jalanõud 30 €, transport 35 €, rohud 15 €). Kohus leiab, et tõendina ei saa arvestada kohtule esitatud üürilepingut, mille alusel tuleb kostjal tasuda enda elukaaslasele 200 €, sest nimetatud isikud elavad ühise perena, mistõttu ei ole tegemist kostja kuluga. See-eest tuleb arvestada asjaoluga, et kostjal tuleb tasuda toidukulude ja korteri kommunaalkulude eest. Täiendava argumendina on kostja BB. esitanud asjaolu, et ta ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma, sest tema tervislik on oluliselt halvenenud, mistõttu ei ole tal võimalik täiendavaid sissetulekuid leida. Tervisliku seisundi tõendamiseks on kostja esitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtetega haigusloost, millest nähtub, et kostjal diagnoositi 07.08.2013 xxxxx ja xxxxx xxxxxxxxxxxxx haigusseisundid xxxxxxxxxxxxxx. 12.12.2017.a. haigusloo väljavõttest nähtub, et xxxxxxxxxx on jätkuvad ja on vajadus ravi jätkamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Sotsiaalkindlustusameti poolt oleks vastu võetud otsust töövõime kaotuse kohta, kuid kohtu hinnangul on eelnimetatud tõendid piisavad, et saada kinnitust väitele, et kostjal ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimalik endale suuremat sissetulekut leida. Tuleb võtta arvesse, et hagejal AA.al tuleb täisealise isikuna enda teenitud sissetulekuid ja kingiks saadud raha kasutada iseenda ülalpidamiseks. Hagejal on olemas vahendid enda ülalpidamiseks, mis nähtub hageja pangakonto väljavõttest seisuga 01.03.2018, mille kohaselt on hagejale laekunud viimase 7 kuuga kokku 1358,06 € ning pangakonto jääk on 542,70 €. Samuti on hageja kohtule kinnitanud, et ta on käinud 2017.aasta suvel tööl OÜ Xxxxxxxxxxx Xxxxxx ja teeninud viimase kuue jooksul sellega seoses töötasu 666,54 eurot. Kohus ei nõustu aga hageja väitega, et hageja poolt kogutud raha ei saa kasutada tema ülalpidamiseks, sest hageja on täisealine isik ja peab üldjuhul endale ise sissetuleku hankima. Kohus leiab, et kostja ei pea hagejale ülalpidamist andma, sest esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks ja hageja enda sissetulekud on piisavad tema ülalpidamiseks. 4.6. Hageja taotleb elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates hageja täisealiseks saamise päevale järgnevast päevast, s.o xx xx xxxx-xx xx xxxx summas 235 eurot ning 01.12.201704.12.2017 summas 32,32 eurot (arvutuskäik= 235/31x8= 32,32).

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13). Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue on põhjendamatu ja jätab selle rahuldamata (vt põhjendusi käeoleva otsuse p 4.5.) Kostja BB.a taotluse lahendamine

1. Kostja BB. on esitanud taotluse palus kohtul nõuda välja I.K. töötasutõend xx xxxxxxxxx asukohaga xxxx-xxxx x, xxxxx xxxxxx. Kostja leiab, et hageja on teadlikult esitanud I.K. 8 2-17-18158 sissetulekute ja töötasu osas ebaõiget teavet ja püüab varjata asjaolu, et I.K. sissetulek on tegelikult suurem, kui ta seda Maksu- ja Tolliametile deklareerib. Eelnimetatust tulenevalt taotleb kostja kohtult välja nõuda I.K. töötasutõend xx xxxxxxxxx. 14.03.2018 nõudis kohus hagejalt selgitusi ja kohustas hagejate täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja on täiendavad tõendid esitanud. 03.04.2018 on kostja kohtule teatanud, et loobub tsiviilasjas nr 2-17-18158 esitatud taotlusest nõuda välja I.K. töötasutõend xx xxxxxxxxx xxxxxxxx x, xxxxx xxxxxx. 14.05.2018 on kostja kohtule esitatud menetlusdokumendis märkinud, et „[h]ageja poolt 22.03.
2. a esitatud dokumentidest ei ole võimalik kostjal kujundada seisukohta hageja poolt esitatud tõendite sisu osas, mistõttu ei saa kostja käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga loobuda 13.08.
3. a esitatud taotlusest tõendite esitamiseks.“ Eelmenetluse lõpptähtaeg oli 13.03.2018, seega on kostja 14.05.2018 taotluse esitatud olulise hilinemisega. Tegemist on korduva taotlusega, sest kostja on 03.04.2018 tõendite kogumise taotlusest loobunud ja on seega 14.05.2018 esitanud teisel korral sama taotluse, kuid juba hilinemisega. Kohus jätab hilinenud taotluse läbi vaatamata (TsMS § 331 lg 1). Hagihind
4. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2250 eurot (250x9). Menetluskulud
5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
6. 13.03.2018 on kostja BB. esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja kohtumenetluses kantud menetluskulude suuruseks 1 590 € alljärgnevalt: 1) Advokaadibüroo Kaire Aus 02.01.
7. a arve nr 558-K, summas 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks 120,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 720,00 eurot, s.o 6 h hagi materjalidega tutvumist ja hagile vastuse koostamist; 2) Advokaadibüroo Kaire Aus 16.02.
8. a arve nr 578-K, summas 200,00 eurot, millele lisandub käibemaks 40,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 240,00 eurot, s.o kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 h ja kohtuistungil esindamine 1,5 h; 3) Advokaadibüroo Kaire Aus 09.03.
9. a arve nr 586-K, summas 225,00 eurot, millele lisandub käibemaks 45,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 270,00 eurot, s.o 2,25 h kirjaliku seisukoha koostamiseks kulunud aeg 13.03.2018; 9 2-17-18158 4) Advokaadibüroo Kaire Aus 13.03.
10. a arve nr 588-K, summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 60,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 360,00 eurot, s.o 3 h vastuväidete ja taotluste koostamiseks kulunud aeg 13.03.
11. TsMS § 175 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu hagi materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 6 h ulatuses on liiga palju, sest hagi ei olnud mahukas ja kostja esialgne vastus ei sisaldanud kohtu hinnangul põhjalikku analüüsi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 4 h. Kohus leiab, et ülejäänud kulud on proportsioonis tehtud tööga, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud 11h ja 15min ulatuses põhjendatud, s.o summas 1350 €. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h (lisandub käibemaks). Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kohtu hinnangul oleks ebaõiglane kostja kulusid hagejalt välja mõista. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas tuleb arvestada asjaoluga, et hagejal ei ole sissetulekut, mille arvelt ta saaks kostjale kulude eest tasuda, sest ta peaks kulud hüvitama nende summade eest, mis on vajalik tema ülalpidamiseks, seetõttu ei ole mõistlik kohustada hagejat kostjale menetluskulusid hüvitama. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 10