← Eesti

2-17-18054/18

Obsah (5)§ 101§ 100§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Kohtuistungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. detsember

§ 101

lg 1 sätestatud ja 2018.a kehtivale elatise miinimummäärale ja millega loetakse ülalpidamine perioodi 01.12.2017 – 30.11.2018 eest täidetuks.

  1. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette lapse seadusliku esindaja R.B. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr pangakontole nr XXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „lapse elatis/mis kuu eest“. Tsiviilasi nr 2-17-18054 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda (alus TsMS § 163 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja hagi asjaolud
  2. 01.12.2017 esitas M.-L.T. (sündinud xxxxxxxxxxx) nimel tema seaduslik esindaja, last kasvatav vanem R.B. Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palub välja mõista kostja E.T.’lt tagasiulatuvalt alates 01.12.2016 elatis kuni lapse täisealiseks saamiseni 400 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt kostja 2011 detsembris 2016.a veebruarini elatist ei maksnud, 12.02.2016-02.05.2016 maksis elatist 645 € (215 eurot kuus 3 kuu jooksul), alates detsembrist 2016 ei ole kostja elatist maksnud. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga. Lisaks hagejale on R.B.l veel kaks ülalpeetavat (xxxxxxxxxxx. a sündinud E.-M.B. ja xxxxxxxxxxx. a sündinud E.-J.B.. Hageja õpib Pärnu Xxxxxxxxxxx Koolis xxxxxxxxxxxis ja on hästi aktiivne, erinevate huvidega tütarlaps (allpool loetletud tegevuste kohta on esitatud hagi lisadena kuludokumendid): 1) 2017 sügisel tantsis hageja MTÜ-s Xxxxxxxxxxx ning hetkel tantsib hageja Xxxxxxxxxxx, MTÜ-s. Seoses tantsimisega võtab hageja osa treeninglaagritest, käib esinemas ja võistlustel, mistõttu on hagejal ka suuremad kulutused riietele ning jalanõudele. 2)

  1. a septembrist käib hageja laulmas Xxxxxxxxxxx laulukooris. 3) Lisaks kolm suve (2015-2017) käib hageja Xxxxxxxxxxxs golfi mängimas. Hageja mängis Paikuse Põhikoolis lauatennist ja tennist ning soovib ka edaspidi jätkata tennise mängimist. 4) Alates 01.10.2016.a kuni käesoleva ajani käib hageja Xxxxxxxxxxx tallis ratsutamas. Ratsutamise treeningutega seoses on hagejale soetatud treeningvarustus: kiiver, turvavest, saapad ja püksid. 5) Talveti käib hageja suusatamas Xxxxxxxxxxxl.
  2. a talvel võtab hageja osa Xxxxxxxxxxxs toimuvast lumelaagrist. Hageja osaleb kõikidel spordiüritustel, mis vähegi korraldatakse Pärnu linnas. Osaleb orienteerumises, jookseb jne. 6) Hageja käis
  3. a õppeaasta algusest kuni
  4. a juuni kuu esimese nädalani algklasside õpetaja R.E. juures eratundides ning jätkab õpetaja R.E. juures käimist ka käesoleval õppeaastal. Õpetaja R.E. juhendamisel valmistutakse ka järgnevateks koolipäevadeks. 7) Hagejale meeldivad väga loomad, eriti armastab ta kasse. Lapses kohusetunde ja vastutustunde kasvatamiseks lubati hagejal võtta koju tõukassid. Lemmikloomade eest hoolitsemisele lisanduvad kulutused nende toidule, hooldusvahenditele, tarvikutele ja ravile. 8) Hageja tähistab oma sünnipäeva ja käib sõprade sünnipäevadel, Hageja osaleb nii kooli kui klassi ühisüritustel, koos klassiga käiakse teatris ja ekskursioonidel. 9) Hageja käib koos perega ka reisidel, viimati
  5. a detsembris Lapimaal Rovaniemis, külastati jõuluvana ja
  6. a suvevaheajal Bulgaarias. Hagejal on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus ja reisikindlustused. Reisil olles tegeleb hageja eakohaste ja talle huvipakkuvate tegevustega (lõbustuspargi, veekeskuse, mänguasja jt muuseumide, loomaia, looduspargi, jäätisekohvikute jms külastused). 17.09.
  7. a külastati koos perega Lottemaa teemaparki. 10) Hageja käib
  8. aastast igakuuliselt käte ja jalgade hoolduses. Eelnevalt nimetatud kulutustele lisanduvad kulutused koolitarvetele, püsivad kulutused sidevahenditele (telefon, internet, TV) ja eluasemele (elekter, vesi, prügi, kindlustus) ja transordile. Oluline on, et lisaks igapäevastele kulutustele lisanduvad lapsega seotud nn ühekordsed 2

(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054 vajalikud kulutused (mööbel ja muu sisustus, voodipesu, arvuti jms), mis käesoleval juhul on jäänud hageja seadusliku esindaja kanda. Hageja hinnangul september 2016 kuni november 2017 on hageja ülalpidamiseks kulunud keskmiselt kuus 1029,85-1076,24 eurot. Kululõikes on hageja igakuised ülalpidamiskulud ilma suuremate ostudeta (nt pianiino-, ratsutamise, turvavarustuse, lemmiklooma soetamismaksumus jne) keskmiselt kuus summas 947,00 eurot järgmiselt: Kulutuse liik Keskmine summa kuus eurodes
  1. eluasemekulud (elekter, prügi, vesi ja 36,01 kanalisatsioon, kindlustus)
  2. toit 120,00
  3. internet ja televiisor 16,14
  4. telefon 10,00
  5. tantsimine 53,20
  6. klaver 42,72
  7. laulmine 11,31
  8. ratsutamine 95,17
  9. sport (golf, suusatamine, orienteerumine jne) 87,61
  10. haridus (sh eratunnid) 86,39
  11. lemmikloom 89,22
  12. rõivad ja jalanõud 102,30
  13. majapidamiskulud 10,00
  14. tervishoid (sh tervisekindlustus) 36,13
  15. transport 72,67
  16. vaba aeg (sh sünnipäevad, teater, kino, 78,17 taskuraha jne) Hageja seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu (lisatud Eesti Töötukassa 02.10.2017 nr TVH/17/045814 otsuse koopia) ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus suurusega 6,7374 eurot kalendripäeva eest (Eesti Töötukassa 02.10.2017 nr TVH/17/045895 otsuse koopia). Lisaks saab hageja igakuiselt peretoetus summas 200 eurot. Töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist hageja ei saa (Eesti Töötukassa 23.10.2017 teatise koopia) ning muid sissetulekuid hagejal ei ole. Ilmselgelt ei ole hageja emal võimalik üles loetleda kõiki igapäevaseid pisikulutusi, mida hageja seaduslik esindaja laste kasvatamisel ülalpidamiseks teeb. Hageja seaduslikku esindajat on aidanud hagejat ülal pidada ja kasvatada hageja ema abikaasa J.B., kuid hageja on seisukohal, et eelkõige peavad oma lapsi ülal pidama bioloogilised vanemad. Kostja ei ole enda ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud alates detsember
  17. a. Seega on hageja, arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid, õigustatud esitama tagasiulatuva elatise nõude kuni ühe aasta eest, so periood 01.11.2016-30.11.2017 kokku summas 4800,00 eurot (12 kuud x 400,00 eurot) ning edasi hageja kasuks igakuuline elatis summas 400 (nelisada) eurot ja 00 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest s.o alates 01.12.2017.a kuni M.-L.T. täisealiseks saamiseni so kuni xxxxxxxxxxx.a. Elatusraha võlgnevus ja igakuine elatusraha Marleen-Leonella ülalpidamiseks palub hageja tasuda ülekandega R.B. (isikukood xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXX ning jätta kõik menetluskulud E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda. Hagiavaldusele on lisatud hagejaga seotud kuludokumendid jaa tõendid R.B. sissetulekute kohta (I kd, lk 59-161). Kostja vastus ja menetluse edasine käik
  18. 16.01.2018 vastuses kostja vaidles elatise suurusele vastu, pidades mõistlikuks elatist miinimummääras, so 250 eurot kuus alates hagi esitamisest, tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatise nõuet ei tunnista, kuna hageja pole seda varem nõudnud. Kostja ei pea hagiavalduses toodud 3
(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054 Hageja igakuuliste ülalpidamiskulude suurust põhjendatuks ning vaidleb kulude suurusele vastu. Kostja peab põhjendatuks Hageja igakuulisi kulusid summas 500 eurot. Seejuures märgib Kostja, et Hageja ülalpidamiskulud on vähemalt osaliselt kaetud riiklikult makstavate toetuste arvel. Kostja leiab, et hageja väide keskmiste kulude kohta 947 € kuus ei vasta esitatud tõenditele, kuna hageja lisatud perioodi september – detsember 2016 kulude koondi (hagi lisa 6.1) ning perioodi jaanuar – november 2017 kulude koondis (hagi lisa 5.1) kajastuvad nii pianiino kui ratsutamise turvavarustuse soetamine, kuid nii pianiino kui ratsutamise turvavarustuse soetamine jäävad hagiga hõlmamata perioodi. Paljudelt hageja esitatud kuludokumentidelt ei nähtu nende seotust Hagejaga (nt ostukviitungitelt ei nähtu riiete, jalanõude suuruseid; tõendilt ei nähtu kuluartikkel vms) või need kajastavad Hageja ülalpidamisega mitteseotud kulusid (nt lisa 5.1 pos 12 – mänguasi. Arvestades ostu kuupäeva, on eelduslikult tegemist Hagejale ostetud sünnipäevakingiga; pos 17, 35, 88 – elamu kindlustus, mida ei saa arvestada Hageja ülalpidamiskulude koosseisu; pos 38 – Jahipaun OÜ-st soetatud vibukomplekt ja lehed; pos 61 – välisülekanne, koondis sisuks märgitud jalanõud; pos 65 – perereisi lennupilet; pos 69 – kohver, sh maksumus suurem kui ostutšekil; pos 73 – perereisi lennupilet; pos 113 – lumelaager, mis sisaldab ka täiskasvanu lumelaagri tasu summas 410 eurot, sama kuluartikli tarvikute rendi tasu tõendamata, pos 129 – perereisi reisikulu). Kostja on nõus maksma hagejale elatist lates hagi esitamisest 01.12.2017 summas 250 eurot kuus ja on seda ka teinud, tagasiulatuva elatise nõude palub jätta rahuldamata. 17.01.2018 esitas kostja palgatõendi, mille järgi sai enda ettevõttest Elortex OÜ-st 2017.a töötasu netos keskmiselt 335 € kuus ja esitas konto väljavõtte 01.12.2016-30.11.2017 kohta, samuti täiendavalt 23.04.2018 esitas andmed elatise tasumise kohta detsembrist 2017 – aprillini 2018 igakuiselt 250 eurot.
  1. Menetluse käik. 19.11.2018 määrusega kohus määras asja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse, nõudis pooltelt andmed alates 01.12.2016 kuni käesoleva ajani hagejale antud ülalpidamise ja ostetud asjade kohta, hagejalt elatise võlgnevuse arvestuse ning kostjalt pangakonto väljavõtted ja muud tõendid sissetulekute kohta alates 01.12.2017 kuni käesoleva ajani. Samuti kohus palus hagejalt andmed, kui palju hageja on saanud lapsetoetusi alates 01.12.2016 kuni käesoleva ajani. Kohus tegi pooltele veelkord ettepaneku jõuda kompromissile hiljemalt 03.12.
  2. Pooled ei ole kohtu määratud ajaks kompromissi kohtule esitanud.
  3. 03.12.2018 seisukohavõtus hageja jäi hagi juurde, hageja esindaja esitas kohtule arvestuse, milles võttis õigeks, et kostja on seisuga 30.11.2018 tasunud hagejale kokku 3000 eurot ehk 250,00 eurot kuus alates detsembrist 2017 kuni novembrini 2018, kuid on tasunud elatist 150,00 eurot igakuiselt nõutust 400 eurost vähem, mistõttu elatise võlg
  4. a detsembri kuni
  5. a novembri eest on 1800,00 eurot. Nimetatud võlale lisandub elatise võlg ajavahemikust 01.11.2016 – 30.11.2017 summas 4 800,00 eurot ja seega on hageja arvestuse järgi kostja poolt tasumata elatise võlg 6600,00 eurot (4 800,00 + 1 800,00). Hageja seaduslikule esindajale on laekunud riiklikku lapsetoetust ajavahemikus 01.12.
  6. a kuni 30.11.
  7. a 1 315 eurot (50,00 eurot
  8. a detsembri kuus ja 55 eurot alates 01.01.
  9. a – 30.11.
  10. a, s.o 1x50 + 23x55 = 1 315,00 eurot), kuid hageja arvates riikliku lapsetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel ei ole kooskõlas

§ 101lg-s 1 sätestatuga.

Pealegi on lapsele makstav, PHS §-s 17 sätestatud lapsetoetuse on hageja poolt arvesse võetud, kuna hageja kulud 14,5 kuu jooksul olid keskmiselt 976,24 eurot, mida on 176,24 eurot rohkem, kui hageja kostjalt nõuab. Kostja seisukoht sellest, et 155,00 euro ulatuses tuleb arvesse võtta riiklike kulutusi lapsele ning nimetatud summa tuleb esitatud nõudest maha arvestada ei ole põhjendatud. Hageja esitas uue kuluarvestuse tabeli, millest nähtub, et hageja ülalpidamiseks ühes kuus kulus 2018. a 11 kuu jooksul keskmiselt 2 224,62 eurot, sh suurimad kuluartiklid on hageja tervis (nt logopeed - 800 eurot kuus), ratsutamine (400,00 eurot kuus), hobid, lemmikloomad (178,24 eurot 4

(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054 kuus), klaveriõpe (136,00 eurot kuus) jne. Tabelist ja tabelile lisatud tõenditest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja panustanud hulgaliselt aega ja raha hageja arendamisele ja kasvatamisele, et pakkuda hagejale mitmekülgseid võimalusi arenguks ja õppimiseks. Hageja palub hagi rahuldada esitatud kujul ning jätta kostja kanda hageja menetluskulud, so kulutused lepingulisele esindajale summas 1380 eurot.
  1. 03.12.2018 seisukohavõtus kostja jäi varem esitatu juurde. Kostja kinnitas samuti, et on tasunud tütre ülalpidamiseks elatist alates 28.02.2018 kuni 30.11.2018 kokku 3000 eurot, so perioodi detsember 2017 – november 2018 katteks 250 eurot kuus. Kostja selgitas, et
  2. a detsembris on tehtud sularaha sissemakse kostja töötasuna saadud rahaliste vahendite arvel (Kostja saab töötasu sularahas). Kuigi kohus ei ole järgnevate perioodide sularaha sissemaksete kohta teavet küsinud, selgitab Kostja siiski, et ka järgnevatel perioodidel on tehtud Kostja arvelduskontole sularaha sissemakseid Kostja töötasuna saadud rahaliste vahendite, samuti Kostja elukaaslase töötasuna saadud rahaliste vahendite arvel. Sularaha sissemakseid kontole on tehtud eelkõige maksete tasumiseks (sh Hageja suhtes ülalpidamiskohustuse, samuti kostja teiste, täisealiste laste M. ja C.T. , kes mõlemad õpivad ülikoolis, ülalpidamise toetamiseks). Kostja esitatud pangakonto (Luminor Bank) väljavõtete järgi on kostja teinud oma kontole sissemakseid 01.12.2017 – 30.11.2018 perioodil, so 12 kuu jooksul kokku 6200 eurot.
  3. 10.12.2018 arvamuses hageja 03.12.2018 seisukoha suhtes kostja ei vaidlusta hageja kulutusi keskmiselt 505 eurot kuus järgmiselt: 1) hageja kulusid toidule summas 100 eurot (hagiavalduses esitatud kuluartikkel toit kulu suuruseks 120 eurot/kuus, 03.12.2018 menetlusdokumendile lisatud koondis 100 eurot/kuus = 1100 eurot : 11 kuud); 2) Hageja kulusid eluasemele perioodil 01.12.2016-31.12.2017 summas 28,56 eurot, perioodil 01.01.-30.11.2018 summas 14,17 eurot (aluseks Hageja poolt esitatud koondtabelid). Kostja avaldab, et perioodi 01.12.2016-31.12.2017 osas vaidlustab Kostja Hageja kulud eluasemele osas, milles need hõlmavad elamu kindlustuskulusid. Elamu ei ole Hageja omandis. Elamu kindlustamine ei ole seostatav Hageja ülalpidamiseks tehtava kuluga; 3) Hageja kulusid internetile perioodil 01.12.2016 – 31.12.2017 summas 13,31 eurot (Kostja juhib tähelepanu, et edasise perioodi osas ei ole Hageja vastava kuluartikli osas kulusid märkinud ega tõendeid esitanud); 4) Hageja kulusid riietele ja jalanõudele keskmise arvestusega 65 eurot/kuus; Hageja kulusid tervishoiule ja hügieenile (sh juuksur) keskmise arvestusega 25 eurot/kuus. Kostja avaldab, et ei pea põhjendatuks Hageja kulusid hügieenile osas, milles need hõlmavad kätte- ja jalgade spetsiaalhooldust. Hageja vanust arvestades ei saa nimetatud hooldusi pidada vajalikuks ega põhjendatuks, seejuures ei ole hagiavalduses esiletoodud põhjendusi, et Hagejal oleks nt tervislikust vm asjaoludest tulenevalt näidustatud lapseeas spetsiaalse käte- ja jalahoolduse tegemine. Seejuures juhib Kostja tähelepanu, et 03.12.2018 menetlusdokumendi lisana esitatud koondtabelis on Hageja tervishoiukulude hulka arvestatud parafiinivanni soetamine ning erinevad spetsiaalvahendid käte- ja jalgade hoolduse tegemiseks. Kostja vaidleb nendele kuludele kui Hageja ülalpidamiskuludele vastu. Koondtabelis viidatud muid tervishoiukulusid ei vaidlusta Kostja kulusid jrk nr-te 13, 15, 55 all. Ülejäänud osas ei ole arusaadav, et kulud oleksid seostatavad Hageja ülalpidamisega (arvestades seejuures, et Hageja perekonnas elab peale Hageja veel kaks väikelast). 5) Hageja kulusid majapidamisele summas 10 eurot; 6) Hageja kulusid vabale ajale (sh sünnipäevad ja taskuraha) summas 60 eurot; 7) Hageja kulusid hobidele summas 200 eurot. Kostja märgib, et hagiavalduses on Hageja märkinud, et Hageja õpib Pärnu Xxxxxxxxxxx klaverit ning osaleb samas laulukooris, kuid tõendid on Hageja esitanud üksnes Hageja osalemise kohta laulukooris 2017/2018 õppeaastal, õppetasuga 9,40 eurot kuus ehk 84,60 eurot õppeaastas (9 kuud) 5
(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054 ning kohatasuga 36,44 eurot õppeaasta kohta (neljal esimesel kuul nn kohatasu 60 + 22 eurot kuus). Klaveritundide osas on esitatud üksnes õpetaja J.P. poolt antud tõend
  1. a seisuga, kuid esitatud ei ole kuludokumente klaveritundide eest tegelikult tasutud summade kohta. Samas, tõendi alusel ei saa klaveritundide tasu olla enam kui 28 eurot /kuus õppeperioodil (september – mai). Lisaks, Kostja soovib täiendava tõendina esitada juurde tsiviilasjas nr 2-18-6847 Hageja seadusliku esindaja ärakuulamise protokolli, millest nähtub, et
  2. aasta alguses Hageja haigestus, mille tõttu Hageja enam laulmas ega tantsimas ei käinud. Seega võib järeldada, et Hageja huviharidusega seotud kulud hõlmasid kuni käesoleva aasta algusest kuni õppeaasta lõpuni üksnes klaveriõppega seotud kulusid. Suvel Hagejal huviharidusega seotud kulusid ei olnud ning uuest õppeaastast hõlmavad huviharidusega seotud kulud klaveriõpet ja laulmist ning ratsutamist (Hagejalt endalt saadud teabe kohaselt vastavalt võimalustele, kuid keskmiselt 2 korda nädalas). Samas ei ole Hageja esitanud tõendid, millelt nähtuks Hageja kulud ratsatreeningutele. Kostja on seisukohal, et ratsatreeneri poolt antud tõend lapse trennis käimise kohta ei tõenda treenigutega seotud kulude suurust. Kostja esitab täies ulatuses vastuväite kuludele osas, milles need hõlmavad lemmikloomadega seotud kulusid. Samuti ei pea Kostja põhjendatuks Hageja reisikulude arvamist Hageja ülalpidamiskulude hulka. Hageja kulusid logopeedile ning eraõpetajale ei ole Hageja tõendanud. Seejuures kulusid eraõpetajale ei pea Kostja põhjendatuks. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et M.-L.T. hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
  4. Ülalpidamiskohustus. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud eeskätt siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. 6

(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lastele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (01.01.2016 oli elatise miinimummäär 215 eurot kuus, 01.01.2017 oli 235,00 eurot kuus, alates 01.01.2018 on 250,00 eurot).

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud elatise suuruse muutumisega.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9. Jooksva elatise suurus ja väljamõistmine. Pooltel ei ole vaidlust selles, et R.B. ja E.T. kooselust on sündinud xxxxxxxxxxx hageja, käesoleval ajal 10-aastane M.-L.T. ning kostjal E.T.l, kes ei ela hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus. Pooltel on vaidlus elatise suuruses ja perioodis, kuna hageja väitel on igakuised kulud üle 800 euro (vähemalt ca 947 eurot kuus) ja hageja nõuab elatist 1 aasta tagasi ulatuvalt alates hagi esitamisest, so alates 01.12.2016 summas 400 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui Perekonnasaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimum. Kostja hageja tagasiulatuva elatise võlga ei tunnista, kuid peab põhjendatuks lapse kulutusi 500 eurot kuus ning on 16.01.2018 kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud alates hagi esitamisest 01.12.2017 summas 250 euro ulatuses kuus, mis vastab

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäärale, kostja on taotlenud ka väljamõistetava elatise määramisel arvesse võtta ½ lapsetoetust. 10. Kohus leiab, et hageja kulutused üle 800 euro kuus ja hageja elatise nõue 400 eurot kuus ei ole veenvalt põhistatud ega tõendatud ja sellises ulatuses ei saa elatist kostjalt välja mõista. Hageja väitel hagi esitamise seisuga 01.12.2017 oli hageja keskmine ülalpidamiskulu 947 eurot kuus, 03.12.2018 seisuga hageja väitel on keskmised kulud kasvanud 2224 euroni kuus, samas selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole, sh puuduvad tõendid, et logopeedile kuluks 800 eurot kuus, ratsutamisetundidele kulub väidetud 400 euro asemel tõendi järgi 300 eurot kuus, eraõpetaja kulutusi ei ole tõendatud, samuti ei ole veenvalt põhistatud ega tõendatud kulutused lemmikloomadele ligi 180 eurot kuus, kulutusi reisidele, erihooldusele ega kõikidele hobidele hageja poolt väidetud ulatuses. Kostja poolt 10.12.2018 esitatud tõendist, ts.asja nr 2-18-6847 (hagejaga suhtlemise korra kindlaksmääramise vaidlus) 04.06.2018 protokollist nähtuvalt ei ole hageja tervise tõttu tegelikult 2018.a alguses pikalt (3-4kuud) koolis käinud, samuti nähtub hageja esindaja esitatud eraõpetaja R.E.i 22.11.2018 tõendist, et laps saab eratunde, kuna on palju haige. Seetõttu ei ole eluliselt usutav hageja osalemine kõikides huviringides ja hobidega tegelemine ning sellised kulutused ei ole vajalikud. Kohus võtab hageja keskmise kulude arvestuse hindamisel aluseks 01.12.2017 hagiavalduses esitatud tabeli ning kostja poolt 10.12.2018 esitatud seisukoha ja vastuväited. Kostja 10.12.2018 seisuga on õigeks võtnud hageja kulutused summas 505 eurot, sh kulud toidule 100 €, eluasemele 30 €, sidele ca 15 €, riietele ja jalatsitele 65 €, hügieenile ja tervisele 25 €, majapidamisele 10 €, 7

(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054 vabale ajale 60 € kuus ja hobidele 200 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja poolt õigeksvõetud summad on mõistlikud ja täies ulatuses põhjendatud, lisaks kohus peab vajalikuks hageja esitatud kuludest arvesse võtta transpordikulusid summas 25 eurot kuus, arvestades, et hageja elab Sindis ja huviringideks vms sõitudeks on transport vajalik, samuti võib kohtu hinnangul mõnevõrra suuremad olla toidukulud – hageja esitatud summas 120 € ning tervisele kostja pakutud 25 euro asemel 30 eurot, kokku on kohtu hinnangul hageja mõistlikult vajalikud kulutused ca 555 eurot kuus, kusjuures arvesse on võetud märkimisväärses, 200 euro ulatuses kulutusi hobidele, mille arvelt võib hageja ka teha kulutusi reisidele jms otstarbel. Poolte sissetulekuid arvestades ei saa hageja nõuda tingimata kostja abiga sellise elulaadi jätkumist, mida on hagejale saanud seni võimaldada hageja seadusliku esindaja R.B. väitel hageja seadusliku esindaja abikaasa. Hageja seadusliku esindaja R.B. väitel on ta osaliselt töövõimetu, sissetulekuks töövõime hüvitis ca 202 eurot kuus (6,74€/päev) ja peretoetused, kulusid aitab kanda abikaasa. Kostja on jaanuaris 2018 teatanud enda sissetulekuks ettevõttest Elortex OÜ-st 2017.a töötasu netos keskmiselt 335 € kuus, kuid ei ole vaatamata kohtu nõudmisele enda 2018.a täpset sissetuleku suurust avaldanud. Kostja esitatud Luminor Bank konto väljavõtete järgi on kostja teinud enda kontole sularaha sissemakseid perioodil dets 2017 – nov 2018 summas 6200 eurot, mille kohus loeb kostja sissetulekuks ning millega kostja keskmiseks sissetulekuks on vähemalt 516 eurot kuus (6200 :12). Kuivõrd kostjal on rahvastikuregistri andmetel üks alaealine ülalpeetav – hageja M.-L.T. ja kostja peab

§ 102

lg 2 tulenevalt jagama oma sissetulekuid enda ja ülalpeetava vahel ühetaoliselt, on kostja suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks 250 eurot kuus (516:2= 258), millega kostja on ka ise nõustunud ja mida kostja on ka menetluse kestel teinud. 01. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi oli 2017.a lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus ja alates 01.01.2018 on 55 eurot kuus. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta, et last kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 55 € kuus. Hageja kinnitusel on ta vaidlusalusel perioodil 01.12.2016 – 30.11.2018 saanud riiklikku lapsetoetust 1315 eurot, kuid sellest osa kostja kasuks arvamisega ei nõustu. Kohus leiab, et antud olukorras, kus hageja kulutused on mõnevõrra suuremad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalk, so üle 500 euro, kuid hagejat kasvatava vanema ülalpidamisel on 3 last ja kostja on suuteline maksma miinimummääras elatist, on põhjendatud arvesse võtta hageja kulutuste katmiseks vajaliku sissetulekuna ka perehüvitis ning jätta nimetatud toetusest kostjale langev osa kostja ülalpidamiskohustusest maha arvamata. Seega on seadusega ja esitatud asjaolude ning tõenditega kooskõlas ja kuulub kostja õigeksvõtu alusel rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha igakuuliselt lapse M.-L.T. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 01.12.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250,00 eurot kuus). Elatise miinimumi ületavas osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Eeltoodut arvestades tuleb kostjal hageja ülalpidamiseks maksta R.B. kontole otsuse tegemise ajal, alates 01.12.2018 elatist summas 250 eurot kuus. Hagejale makstava elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

11. Tagasiulatuva perioodi elatise võlgnevus kuni otsuse tegemiseni.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab perioodi detsember 2016 – november 2017, so tagasiulatuvalt enne hagi esitamist 12 kuu eest saamata elatist 400 eurot kuus s.o. 12 kuu eest 4800 eurot. Kuni otsuse tegemiseni, so detsembrist 2017 kuni novembrini 2018, so 12 kuu eest on kostja oma kohustuse täitnud summas 3000 eurot (250 eurot kuus), millise summa tasumise on hageja ka 03.12.2018 seisuga õigeks võtnud. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-17-18054 12. Kostja tagasiulatuva elatise nõuet ei tunnista, väites, et hageja ole elatist varem kui detsembris 2017 järjepidevalt küsinud. Kohus leiab, et hageja ei pea tagasiulatuva elatise hüvitise nõude esitamiseks tõendama varasemat kostja poole pöördumist, kuna

§ 108sätestatu sellist eeldust ette ei näe.

Lapsele piisava ja regulaarse ülalpidamise andmist ei saa pidada kostjale üllatuslikuks kohustuseks, mille osas peaks teda kindlasti ette hoiatama või mille täitmisest võiks kostja vabaneda, kui nõuet järjepidevalt (s.o. igakuiselt) ei esitata.

§ 108

sätte eesmärk on elatise puudumise tagajärjel tekkinud kahju vähemalt konkreetse perioodi ulatuses hüvitamise kaudu lapse heaolu taastamine. RKL 3-2-1-136-13 punktis 13 on tsiviilkolleegium leidnud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.

Seega kohus võib, eeskätt

102 toodud alustel kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda sattumise vältimiseks elatise võla suurust vähendada, kuid käesoleval juhul kostja ei ole tegelikult sellist riski kuidagi põhistanud. Hageja on kostja ainus ülalpeetav, kostja töötas 2017.a enda teatel keskmise netotasuga 335 € kuus oma ettevõttes, ning kostja teatel ta suudab lapse ülalpidamisks maksta miinimum elatist, mida tõendavad ka kostjalt hagejale alates hagi esitamisest laekuvad maksed. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 01.12.2016 – 30.11.2017 eest summas 2800 eurot (2016 .a. detsember 1 kuu x 215.-+ 2017 jaanuar- november s.o. 11 kuud x 235.-). Kohus loeb alates 01.12.2017 kuni 30.11.2018 ülalpidamiskohustuse täidetuks, kuna kostja on igakuuliselt sellel perioodil tasunud 250 eurot, mille tasumise hageja on õigeks võtnud. Seega jätab kohus hageja hagiavalduses esitatud nõude 1 aasta tagasiulatuva elatise osas rahuldamata summas 2000 eurot (48002800=2000). Menetluskulud 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda ja poolte menetluskulusid lepingulistele esindajatele kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.