← Eesti

2-17-18028/7

Obsah (7)§ 403§ 187§ 322§ 491§ 459§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-18028 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018, Pärnu kohtumaj

§ 403lg 1) Menetlusviis RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada T. R. hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks.

  1. Vähendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna xx.xx.xxxx kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx T. R.lt G.-M. R. ja K.-M. R. kasuks väljamõistetud elatise suurust.
  2. Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 01.12.2017 kuni G.-M. R. xx xx xxxx täisealiseks saamiseni lugeda T. R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) G.-M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1).
  3. Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 01.12.2017 kuni K.-M. R. xx xx xxxx täisealiseks saamiseni lugeda T. R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) K.-M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1).
  4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Tsiviilasi nr 2-17-18028 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE T. R. esitas 01.12.2017 Pärnu Maakohtusse hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt laste ema A.-L. A. esitas G.-M. R. ja K.-M. R. nimel xx.xx.xxxx Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Avalduses oli näidatud nagu elaks laste isa, hageja T. R. xxxxxxxxx aadressil xxxxxxx xx‑xx. Dokumentidest nähtub, et makseettepaneku materjalid saadeti hageja õigesse elukohta (xxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx), kuid hagejani need faktiliselt ei jõudnud. Võib arvata, et maksettepanek loeti hagejale kätte toimetatuks

§ 322

lõikes 1 sätestatud viisil (s.o kättetoimetamisega eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule). Formaalselt oli makseettepanek üle antud ning Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi xx xx xxxx maksekäsu, mille kohaselt peab hageja tasuma kummalegi lapsele elatist 352,50 eurot kuus ehk 1,5 kordses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Hagejal ei olnud 2016.a töökohta, vaid ta tegi külaelanikele juhutöid. Samas on hageja kogu aeg elanud lastega koos ja hoolitseb nende eest pidevalt. Ka praeguseks ei ole hageja püsivat töökohta leidnud.

§ 491

lõike 1 kohaselt lahendab kohus maksekäsu kiirmenetluses alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Antud juhul ei ela hageja lastest lahus, vaid elab nendega koos.

§ 491

lõige 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud määra üle 1,5 korra. Hageja arvates käitus laste ema (kostjate seaduslik esindaja) pahatahtlikult kui, kõiki asjaolusid teades, nõudis kummalegi lapsele elatist 1,5 kordses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras ehk 352,50 eurot kuus ja kahele lapsele kokku 705 eurot kuus. Hageja ei ole käesoleval ajal ilmselgelt suuteline kohtumäärust täitma. Hageja soovib anda lastele ülalpidamist ja teeb kõik temast sõltuva, et isana täita ka laste ülalpidamiskohustust, kuid kindlasti ei ole see võimalik perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määrast suuremas ulatuses. Mõistlik on anda elatist kummalegi lapsele pool töötasu alammäärast, ehk kahele lapsele kokku üks miinimumpalk. Hageja eeldab, et 2018 kehtestatakse miinimumpalgaks 500 eurot, mistõttu palub muuta tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tehtud lahendiga nõutavat 205 euro võrra kuus. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumääruse (maksekäsk) alusel tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx T. R. poolt G.-M. R.’le ja K.-M. R.’le makstava elatise suurust alates hagi esitamise ajast ja mõista T. R.lt välja elatis G.-M. R. kasuks summas 250 eurot kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni ning mõista T. R.lt välja elatis K.-M. R. kasuks summas 250 eurot kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni. KOSTJATE VASTUS Kostjate esindaja ei nõustu, et hageja ei ole reaalselt makseettepanekut kätte saanud. Makseettepanek toimetati kostja elukohta ning tal oli võimalus sellega tutvuda. Kostjate esindaja ei nõustu väitega, et hageja on alates 2016.aastast elatunud juhutöödest. Hageja viimane töösuhe lõppes 2013.aasta sügisel. Hageja töötas xxxxxx ehitajana. Pärast töösuhte lõppemist ei ole hageja uut töökohta otsinud. Hageja ei elatu külaelanikele tehtavatest juhutöödest, vaid töötab juba pikemat aega mitteametlikult ühe tuttava juures ehitajana. Kostjate esindaja on seisukohal, et hageja ei ole tööd leidnud mitte tööturul vajaminevate oskuste puudumise tõttu, vaid hageja ei ole soovinud tööd leida. Samuti ei nõustu kostjate esindaja hageja esitatud väitega, nagu ta pidevalt laste eest hoolitseks. Kostjate esindaja viib lapsi kooli-lasteaeda ning huviringidesse, teeb neile süüa, koristab ning 2

(4)Tsiviilasi nr 2-17-18028 aitab kodus lastel õppida. Hageja veedab pärast tööpäeva lõppu aega televiisorit vaadates või internetis surfates. Samuti ei panusta hageja laste ülalpidamisse rahaliselt. Kostjate esindaja kanda on kommunaalkulud, laste huvialaringid, lasteaia tasu, riided ning toit. Hageja kannab ainult Starmaniga sõlmitud lepingu alusel televiisori ja interneti teenuse tarbimise eest ning mobiilsideoperaator Elisaga sõlmitud perepaketi eest. Hageja ja kostjate esindaja suhe lõppes xxxx.aasta aprillis. Kostjate esindaja lubas hagejal kodus elada kuni uue elukoha leidmiseni. Hageja ei ole tänaseni endale uut elukohta leidnud ning vaatamata pidevatele meeldetuletustele keeldub ta kostjate esindajale kuuluvast majast välja kolima. Kostjate esindaja ei ole käitunud pahatahtlikult, nõudes kummalegi lapsele elatist 1,5 kordse PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast. PKS § 101 lg 1 sätestab elatise miinimummäära juhul kui kohustatud isik ei ole lapsega koos. Hetkel elab hageja veel kostjate seadusliku esindajale kuuluvas majas. Hageja ei panusta rahaliselt ei laste ega ka kodu ülalpidamisse. Samas tarbib ta ka ise toitu, kütet, elektrit ja vett. Kostjate esindaja ei nõustu hageja seisukohaga, et ta ei ole suuteline kohtumäärust täitma. Hageja netopalk tunnis on 7,5 eurot. Hageja tööpäeva pikkus on 5-8 tundi. Seega teenib hageja nädalas umbes 250 eurot ja ühes kuus teenib ta umbes 1000 eurot. Kuna hageja ainsateks kuludeks on bensiin, sigaretid ning internet ja televiisori arved, siis tegelikkuses on hageja suuteline kohtumäärust täitma. Kostjate esindaja on nõus lastele makstava elatise vähendamisega, sest nii jääb hagejale rohkem rahalisi vahendeid uue elukoha leidmiseks. Kostjate esindaja on nõus, et kummalegi lapsele makstav elatis on pool miinimumpalgast. Seega miinimumpalga kasvades kasvaks ka makstav elatis. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus teeb lahendi kirjalikus menetluses, asja kohtuistungil arutamata. Nii hageja hagiavalduses kui kostjad kirjalikus vastuses on kinnitanud, et on nõus kirjaliku menetlusega.

  1. Asjas ei ole vaidlust, et hagejad G.-M. R. ja K.-M. R. on T. R. ja A.-L. A. lapsed, kostja on isana kantud mõlema lapse sünniakti. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsk) on T. R.le pandud kohustus tasuda G.-M. R.le ja K.-M. R.le kummalegi elatist 352,50 eurot kuus alates xx xx xxxx kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja esitas kohtule 01.12.2017 hagi elatise vähendamiseks ja mõista kummagi lapse kasuks välja elatise summas 250 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse põhjendustes on hageja märkinud, et mõistlik on anda elatist kummalegi lapsele pool töötasu alammäärast ehk kahele lapsele kokku üks miinimumpalk. Hageja eeldas hagi esitamisel, et 2018 kehtestatakse miinimumpalgaks 500 eurot. Kostjate seaduslik esindaja vastuses märgib, et on nõus lastele makstava elatise vähendamisega selliselt, et kummalegi lapsele makstav elatis oleks pool miinimumpalgast.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-17-18028 Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et

§ 459

lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist vähendada alates hagi esitamisest. Hageja taotlebki väljamõistetud elatist vähendada alates 01.12.

  2. Hageja palub vähendada elatise summat 250 euroni kuus lapse kohta ning hagi põhjendustest nähtuvalte peab hageja silmas, et elatist vähendatakse seaduses sätestatud minimaalmäärani. Kostjate esindaja on nõus elatise vähendamisega miinimumelatise summani. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  3. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 470 eurot, seega PKS § 101 lg 1 kohane miinimumelatis ühe lapse kohta oli
  4. aastal 235 eurot.
  5. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 500 eurot, seega PKS § 101 lg 1 kohane miinimumelatis on käesoleval aastal 250 eurot kuus. Seega reaalselt taotleb hageja perioodil 01.-31.12.2017 elatist vähendada summani 250 eurot, mis sel perioodil kehtinud elatise miinimummäärast rohkem (15 eurot), ning alates 01.01.2018 elatise miinimummääras.
  6. Kohus leiab, et T. R. hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks rahuldada. Kostjate seaduslik esindaja on nõus elatise vähendamisega miinimumini. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xxxxxxxx T. R.lt G.-M. R. ja K.-M. R. kasuks väljamõistetud elatise suurust ja alates 01.12.2017 tuleb T. R.lt G.-M. R. ja K.-M. R. ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatise suuruseks lugeda kummalegi lapsele 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmäär). PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kuu eest ette. Hagejal tuleb elatis tasuda maksekäsus näidatud A.-L. A. arvelduskontole, selles osas maksekäsu määrust ei muudeta. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal lastele tasutud elatisesummasid. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja isa, pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning eelduslikult ei ole pooltel ka tekkinud hüvitatavaid kulusid (pooltel ei olnud menetluses lepingulist esindajat, elatise vähendamise hagilt riigilõivu ei nõuta ja kohus on hagejale tema poolt ekslikult tasutud riigilõivu 12.12.2017 määrusega tagastanud), jätab kohus

§ 162lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.