← Eesti

2-17-17642/2

Obsah (8)§ 372§ 75§ 371§ 70§ 173§ 174§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-17-17642 Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2018, Pärnu Tsiviilasi A. Z. hagi

§ 372lg 5).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. A. Z. esitas Pärnu Maakohtusse hagi D. Ž. vastu abielu lahutamiseks.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (

§ 75

lg 2).

§ 371

lg 1 p 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 3. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p 2 alusel ning tagastada see koos lisadega.

4.

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb Tsiviilasi nr 2-17-17642 kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29).

  1. Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 artikli 3 lõike 1 punkti a) kohaselt abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil: - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht. Seega hindamaks, kas Eesti kohus on pädev esitatud abielu lahutamise nõuet lahendama, tuleb esmalt kindlaks teha hageja ja kostja alaline elukoht.
  2. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 alusel kohus kohaldab elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht ((TsÜS § 14 lg 2 - 4).
  3. Rahvastikuregistri andmetel on hageja Venemaa kodanik, kes hagiavalduse kohaselt elab alaliselt Saksamaal. Kostja on rahvastikuregistri andmete kohaselt Eesti kodanik, kelle elukohaks on alates 22.06.2017 registreeritud Soome Vabariigis asuv aadress. Hagiavalduses jättis hageja kostja elukoha märkimata. Kohus andis hagejale tähtaja kostja elukoha andmete esitamiseks, kuid hageja kohtule kostja elukoha andmeid esitanud ei ole. Seega tuleb hageja alaliseks elukohaks lugeda Saksamaa ning kostja alaliseks elukohaks Soome Vabariik. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna hageja ja kostja elukohad on erinevates liikmesriikides, kumbki pooltest ei ela Eesti Vabariigis, ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi Eesti Vabariigi kohus pädev hageja abielu lahutamise nõuet lahendama.
  4. Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 artikli 17 kohaselt kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole menetluses osalenud teisi menetlusosalisi ja asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, puudub vajadus menetluskulude rahalisesuuruse kindlaksmääramiseks. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Hageja on tasunud asjas riigilõivu 100 eurot, mille kohus tagastab

§ 150lg 1 p 2 alusel, kui hageja esitab vastava avalduse. Heli Käpp /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.