2-16-6789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Xxxxxxxxxxx Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks- 05.september 2017.a. Xxxxxxxxxxx Maakohtu Xxxxxxxxxxx Rüütli tän
§ 103
lõike 1 punktides 1 ja 2 esile toodud asjaolud A.S.a vabastamiseks J.S.a ülalpidamise kohustusest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 103 lg 1 kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Seega taolise vaidluse korral on oluline hinnata, kas lapsele oma vanema ülalpidamise kohustuse panemine on ebaõiglane või mitte. Seadusandja on täpsustanud, millistel juhtudel on igal juhul ebaõiglane kohustada last oma vanemat üleval pidama. J.S. on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. A.S.alt J.S.a ülalpidamise kohustuse täitmist nõuda on ebaõiglane. Perekonnaseaduse § 103 lg 1 kohaselt kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. 03.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-3295 jättis Tallinna Ringkonnakohus muutmata Harju Maakohtu 05.10.2015 otsuse, milles kohus selgitab: "Kohtu hinnangul ei ole jämeda rikkumisega tegemist mitte üksnes siis, kui isik ei ole oma ülalpeetavaid üldse kunagi materiaalselt toetanud, vaid ka siis, kui isiku positiivne panus – nii vaimses kui rahalises mõttes – on kogu ülalpeetavate lapsepõlve vältel olnud tervikuna praktiliselt olematu.„. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse. Hagejaks oli selles tsiviilasjas kusjuures Halinga Vallavalitsus. Asja materjalide juurde esitatud Eesti NSV Ülemkohtu 07.01.1969 otsusest nähtuvalt andis kostja J.S. 1968 oktoobris hageja oma ema F.M. kasvatada. Seda kostja oma 28.06.2016 vastuses hagile ei eita. Sama hagi vastuse väidete kohaselt peeti kostja palgast hageja kasuks Audru Sovhoosi poolt alimente kinni, mis ei ole ülalpidamise kohustuse vabatahtlik täitmine. Vabatahtliku täitmise korral andnuks J.S. J.S.ale A.S.a ülalpidamiseks raha vahetult otse. Samast hagi vastusest nähtub, et kostja keelas oma emal hageja toetamise. Sõltumata sellest, et vastuse kohase keelamise ajaks oli hageja täisealine, siis näitab see kostja suhtumist hageja ülalpidamise kohustuse täitmisesse. Mis vajadus oli asuda kostjal keelama seda, et vanaema oma lapselast toetab? See näitab, et kostja pidas hageja vastu mingit omamoodi viha. Seda viha oma lapse vastu on asja materjalidest nähtuvalt kostja pidanud ka ajal, mil hageja oli alaealine. Eesti NSV Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu 12.12.1968 kohtuotsusest tsiviilasjas nr II-266 nähtub, et kohtunike hinnangul: „S.J.i isatundeid respekteerida ja tema huvisid kaitsta lapse tulevikku silmas pidades, ei ole antud asjas võimalik, kuna temast olenevatel põhjustel lapse perekondlik koosviibimine ei ole võimalik.“ J.S.a abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. 2
(10)2-16-6789 Perekonnaseaduse § 103 lg 1 kohaselt kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kostja esitatud Eesti NSV 15.11.1968 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-241/1968 nähtub, et kostja J.S. vallandati Xxxxxxxxxxx Linakombinaadist seoses alkohoolsete jookide kuritarvitamisega. Samuti kinnitas J.S. 22.11.2016 kohtuistungil, et pohmellide tõttu oli tal raskusi ka Audru Sovhoosis tööl käimisega. Seega asja materjalide kohaselt hakkas alkoholitarvitamine tema majanduslikku käitumist mõjutama juba enne 1968 aastat. Ilmselgelt mõistliku käitumise korral ei oleks J.S. tarvitanud sellises koguses alkoholi, et see põhjustaks töökohtade kaotust. Kostja 28.06.2016 vastusest nähtuvalt ei vaidle kostja vastu, et 1983 müüs kostja oma eluasemeks olnud Xxxxxxxxxxxs Hariduse tn 3 asunud maja ning müügist saadud raha asemele, mitte ei ostnud teist elukohta, vaid kulutas maja müügist saadud raha lihtsalt ära. Mõistliku käitumise korral oleks J.S. ostnud ära müüdud elukoha asemele teise elukoha, mitte kulutanud raha lihtsalt ära. Kui J.S. ei oleks selliselt ebamõistlikult käitunud oleks tal ära müüdud majaga samaväärne kinnisvara olemas. Samamoodi tunnistab kostja hagi vastuses, et kinkis ära talle kuulunud Xxxxxxxxxxx talu R.S.ile, ning mõistlikku põhjendust selleks ei ole. Xxxxxxxxxxx talu pindala on 54,06 hektarit ja see asub kahe erineva katastritunnusega katastriüksusel. Seejuures metsa on Xxxxxxxxxxx talul kokku 41,24 hektarit. Ehk ainuüksi ära kingitud Xxxxxxxxxxx talu metsamaa väärtus võib olla 412400.- eurot. Hektar hooldatud ja majanduslikult küpset kuusemetsa maksab turul ligikaudu 10000.- eurot hektar. Pärast küpse kuusemetsa maha raiumist maksab metsamaa suurusjärgus 300 – 500 eurot hektar. Puistuta metsamaa hind on vahemikus 400 – 700.- eurot hektar. Hektar hooldatud küpset männimetsa maksab aga rohkem – turul ostetakse sellist vara kokku hindadega 12 000–13 000 €/ha. Samuti on maa, kust küps männimets maha raiutud, hinnalisem, 500–700 €/ha. Lisaks metsale kuulub Xxxxxxxxxxx talu hulka ka muud maad. Ehk siis ainuüksi Xxxxxxxxxxx talu äraandmise näol tegi ta R.S.ile suurus järgus poole miljoni eurose kingituse. J.S. oli Xxxxxxxxxxx talu osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjekt. Mõistliku käitumise korral ei oleks J.S. Xxxxxxxxxxx talu ära kinkinud, vaid kasutanud tal olnud vara enda ülalpidamiseks või kinkimise asemel müünud ning saanud samas vääringus vara vastu, mille arvelt end üleval pidada. Kolmanda võimalusena oleks J.S. saanud kinkida oma vara isikule, kellel on seadusest tulenevalt tema ülalpidamise kohustus ning kes oleks saanud seda kohustust täita saadud vara arvelt. Mõistliku käitumise korral oleks olnud ka võimalus vara kinkimise korral kehtestada R.S.ile kinkelepinguga J.S.a ülalpidamise kohustus. J.S.a ülal pidama asumine kahjustaks A.S.a enese tavalist ülalpidamist. Hageja juhib tähelepanu, et Perekonnaseaduse § 102 lõikele 1 kohaselt isik ei pea ülalpidamiskohustust täitma, kui see tema varalist seisundit arvestades kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. A.S.a igakuine brutopalk on 750.- eurot, mis tähendab, et pärast maksude mahaarvamist jääb tema igakuiseks majandamiseks 619.- eurot. A.S. töötab AS-is Hoolekandeteenused. Kuna A.S. teeb täiendavaid ületunde, siis koos nendega laekus tal 2016 aastal töötasuna kokku 8621,71 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 718,47 eurot kuus. A.S.a elukaaslane T.L. teenib 400.- eurot kuus. Kahe peale kokku on seega igakuiselt kulutada 1118,47 eurot, ehk 559, 24 eurot kummalgi. Tsiviilasja 3
(10)2-16-6789 materjalide kohaselt on J.S.a igakuine ülalpidamise kulu ca 500.- eurot kuus (16.- eurot ööpäevas), millest ta oma sissetulekust suudab kanda ligikaudu 240.- eurot kuus. A.S.a igakuine keskmine enda ülalpidamise kulu on järgmine: Elekter 45.- eurot kuus, abikaasaga jagatuna 22,5 eurot, Kommunaalteenused- 125.- eurot, abikaasaga jagatuna 62,5 eurot, Telia internet ja tavatelefon 28.- eurot, abikaasaga jagatuna 14.- eurot, Viasat televisioon 16.30 eurot, abikaasaga jagatuna 8,15 eurot, mobiilside Tele 2-st 20.74 eurot. Auto bensiinikulu, sealhulgas Märjamaalt kodust Xxxxxxxxxxxsse tööle sõiduks kuluv kütus, 140.- eurot, auto hooldus keskmiselt 30.eurot kuus, auto kindlustus 60.- eurot aastas, so 5.- eurot kuus, auto suverehvid ja talverehvid 3-ks aastaks kokku 450.- eurot, so 12,5 eurot kuus, söögiraha töö juures söömiseks 80.- eurot (arvestusega 16 tööpäeva kuus, 5.- eurot päev), toit väljaspoolt tööaega 90.- eurot, arsti poolt ettekirjutatud toidulisandid – multivitamiin, raud ja d-vitamiin 23.- eurot kuus, arsti juures visiiditasud aastas 20.- eurot, so 1,66 eurot kuus, isikliku hügieeni vahendid 20.- eurot kuus, juuksur 15.- eurot kuus. Riiete peale kulub aastas keskmiselt 360.- eurot, so 30.- eurot kuus. A.S.a tütar elab Soomes, Helsingist 500 km kaugusel, kus A.S. käib kaks korda aastas külas ja ühe külaskäigu peale kulub 300,. Eurot, kokku 600.- eurot, so 50.- eurot kuus. Sünnipäevad- tütar, tütrepoeg, poeg , pojatütar, ema, väimees- 25.- iga inimese peale, so 250.- aastas, ehk 20,83 eurot kuus. A.S.a enda sünnipäeval pereliikmete ja külaliste vastuvõtmiseks kulub 150.- eurot, so 12,5 eurot kuus. Jõuluõhtu pereliikmetega 150.- eurot, mis abikaasaga jagatuna teeb 75.- eurot, so 6,25 eurot kuus. Kokku 642,97 eurot kuus. Arvestades väikest sissetulekut, elab A.S. väga säästlikult ning suuremate väljaminekute jaoks kogub perekond raha. Lisaks eeltoodud loetelule tuleb aegajalt uuendada voodipesu ja osta mõni mööbliese. Vaja oleks teha kulutusi korteri remondiks, A.S. sooviks käia teatris, kinos, kontsertidel. Kuivõrd selleks peaks sõitma mõnda suuremasse linna, ei saa ta seda lubada. A.S. sooviks aeg-ajalt osta ka raamatuid ja tellida perioodika väljaandeid, käia vahel reisil, korraldada sõpradega ühisüritusi, võimaldada oma emale, J.S.ale paremaid elamistingimusi. Aeg-ajalt tuleb teha kulutusi kodumasinatele (triikraud, tolmuimeja, pesumasin, veekeetja jne). Umbes iga 4 aasta tagant tuleb vahetada välja mobiiltelefon. Õnneks on viimastel aastatel eelloetletud kodumasinad olnud töökorras, kuid kui mõne ekspluatatsiooniiga saab mööda, on tegemist perekonna jaoks olulise kulutusega ja tuleb kasutada järelmaksu võimalusi. Kui A.S. peaks hakkama oma väiksest palgast ülal pidama J.S.a, siis tal jätkuks oma sissetulekust vaid käimiseks autole bensiini ja toidu ostmiseks. Tema eluaseme, riietuse, hügieeni jne igapäevaste tavaliste vajaduste rahuldamiseks ei jätkuks. Lähtudes eeltoodust hageja palub rahuldada hagi ja tuvastada A.S.al oma isa J.S.a ülalpidamise kohustuse puudumine ning vabastada A.S. J.S.a ülalpidamiskohustusest; Menetluskulud jätta kostja kanda Kostja kirjalikud vastuväited 30.06.2017.a. J.S.`a kirjaliku vastuse kohaselt ta ei võta hagi õigeks ega tunnista esitatud nõuet. Vastavalt hageja poolt esitatud infole olin hageja emaga, J.S.aga abielus 1962. a kuni 1968. a. Meie abielu lahutati Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu otsusega nr 2-241/1968. Abielu lahutuse kohtus algatasin mina, kuna J.S. rikkus abielu. Tütar A.S. jäi minu ema F.M. kasvatada kuni 1969. a. Peale seda asus A.S.a kasvatama J.S.. A.S.al säilisid tihedad suhted minu ema ja A. vanaema, F.S.ga. Ta külastas vanaema sagedasti Xxxxxxxxxxx talus, Xxxxxxxxxxxs, 4
(10)2-16-6789 xxxxxxxxxx vallas. Hiljem kolisin ka mina vanemate juurde elama ja aitasin loomapidamisega tegeleda. Samuti kohtus A.S. minuga pidevalt Xxxxxxxxxxx talus. A.S. õppis xxxxxxxxxxis. Esines intsident, kus A.S. põgenes kodust ja koolis ära ning läks minu ema juurde Xxxxxxxxxxx tallu. Käisin direktori juures olukorda selgitamas. Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu otsusega nr 2-241/1968 ei mõistetud minult A.S.a ülalpidamiseks elatist välja. Kuigi A.S.a emal J.S.al selline õigus seaduse kohaselt oleks olnud. Tasusin A.S.a eest elatist vabatahtlikult, mis peeti minu töötasust kinni. 25% töötasust läks tol ajal elatise/alimentide maksmiseks. Töötasin sel perioodil, kui A.S. oli laps Xxxxxxxxxxx Tarbijate Kooperatiivis peamehhaanikuna, hiljem Audru Sovhoosis keevitaja-lukksepana ning lõpuks asusin oma talus töid tegema, kuna sain invaliidsus pensionit ja tööl käimine oli terviseprobleemide tõttu raskendatud. Lisaks minu poolt tasutud elatisele, toetas A.S.a rahaliselt minu ema F.M.. Minu pere pidas talu ja loomade müügist saadud summad läksid F.M. hoiarvele, mis omakorda suures osas läksid A.S.a toetamiseks. Ma ei ole veendunud, kas kusagilt arhiivist on võimalik tõendeid saada hoiuarvelt rahade liikumise kohta. F.M. jätkas A.S.a rahalist toetamist ka tema täiskasvanu eas. Mina keelasin oma emal A.S.a rahalise toetamise peale seda, kui olin teada saanud, et F.M. kinkis A.S.ale auto
- a Peale rahalise toetamise lõppu katkesid ka meie pere suhted A.S.aga. Eelnevalt olid ka minul tütar A.S.aga head suhted. Külastasin teda xxxxxxxxxxx ja kohtusin ka oma lapselapse J.ga. Hageja toodud info minu varalise seisundi kohta vastab osaliselt tõele. Omasin maja Xxxxxxxxxxx, mille müüsin
- a ja saadud tulu kasutasin oma igapäevaseks elamiseks ning suvila ostmiseks Xxxxxxxxxxx. Suvila olin sunnitud hiljem müüma, kuna tervislik seisund ei võimaldanud sellega enam tegeleda. Vara müügist saadud rahasid kasutasin Xxxxxxxxxxx talu üla1pidamiseks. Ma ei nõustu hageja väitega, et olen varade müügist saadud tulu kasutanud alkoholi ostmiseks ja oma hooldusvajaduse sellega põhjustanud. Minu tervisehädad algasid
- a, kui murdsin reieluu ning
- a murdsin sääreluu. Luumurdude tõttu tekkisid mul liikumisraskused ning 1990-ndate lõpu poole abistas mind R.S. talu korrashoidmisel ja muudel vajalikel toimingutel. Seetõttu kinkisin ka oma talu R.S.ile. Alates
- a ei tulnud ma enam kodus üksinda toime, kuna mul amputeeriti mõlema jala varbad ja parema käe pöial. Esialgu abistas mind R.S., kuid minu tervislik seisund, sh ka vaimne tervis halvenes ning vajasin haiglaravi ning sellest ajast alates (
- a) olen ööpäevasel hooldusteenusel. Minu otsus kinkida Xxxxxxxxxxx talu R.S.ile täpsemate kohustuste seadmiseta, ei pruukinud olla mõistlik otsus, kuid sel ajal pidasin ma seda mõistlikuks, kuna minu igapäevane hakkama saamine sõltus temast ja ta abistas mind ka väga palju. Samuti ei tee minu vara kinkimine olematuks A.S.a ülalpidamist minu ja minu ema F.S. poolt. Tänaseks on mul amputeeritud mõlemad jalad reiest alates ning ma vajan abi kõikides toimingutes ööpäevaringselt. Mulle on määratud SKA otsuse nr 926230 alusel sügav puue. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ma võimeline osalema asjaajamistel ning tõendama kõiki oma sõnu. Minu igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 236,01 eurot ja puudega inimese toetus 40,91 eurot. Puudega inimese toetusest tasun ööpäevase hoolduse eest SA Xxxxxxxxxxx-Jaagupi Hoolduskodule 100% ja pensionist 90%. Isiklikuks otstarbeks jääb mul igakuiselt 23,60 eurot. 14.03.2017.a. kostja poolt esitatud vastus täiendatud nõdele ja alternatiivsetele nõuetele, mille kohaselt Kostja J.S. jääb endiselt enda poolt juba eelnevalt kohtule esitatud seisukohtade juurde ning esitatud hagi muutmise avaldust kostja õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. J.S. ei ole esitanud kohtusse nõuet A.S.a vastu ülalpidamise nõudes. Järjekordselt selgitab J.S. seda, et A.S.a ema J.S. ei taotlenud temalt alimentide väljamõistmist kohtu kaudu. Nimetatu kinnitab sh J.S. selgitust, et kuna A.S.’al säilisid tihedad suhted J.S.a emaga ja J.S.’aga, siis ei pidanud A.S. otstarbekaks alimentide väljamõistmist. J.S. on seisukohal, et käesoleval juhul puudub seega vaidlus tõsiasjas, et ta on vabatahtlikult täitnud enda isakohustust ning maksnud A.S. kasvatamiseks ja ülalpidamiseks alimente. J.S. on enda väidete kinnitamiseks kohtule juba esitanud Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu otsuse 15 11 1968 a. Nimetatud otsusest nähtub, et 5
(10)2-16-6789 tütar Anu on J.S. kasvatada juba alates 1964 aastast ning Xxxxxxxxxxx Rajooni TSN TK Haridusosakonna esindaja on kohtule kinnitanud, et eelkõige laps A.S. huvidest lähtuvalt tuleb laps jätta ka edaspidi vanaema (J.S. ema) kasvatada. Seega hageja väited, et J.S. oli vägivaldne, ei ole kunagi osalenud enda lapse kasvatamises ega kunagi ka täitnud lapse ülalpidamiskohustust, on asjakohatud ning ümber lükatud jõustunud Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu 15 11 1968 a otsusega. Hageja väide, et kuna Audru Sovhoosis töötamise ajal peeti J.S. töötasust kinni alimendid A.S. kasvatamiseks, siis ei olnud tegemist vabatahtliku täitmisega, on esitatud meelevaldsena ning vastuolus sel ajal kehtinud kohtuotsuse täitmise korrale. Raha otse võis lapsele alati käest kätte anda, kuid alimentide maksmine otse võis sel ajal J.S.’ale kaasa tuua tihedad kontaktid selle aja õiguskaitsjatega, nimelt SORVVO osakonna töötajatega. Hageja väited, et isegi peale seda kui hageja oli juba ammu täisealiseks saanud, keeldus J.S. hagejat toetamast rahaliselt, sidudes seda kunstlikult ülalpidamiskohustuse väidetava rikkumisega, on asjakohatud ja esitatud püüdega teadlikult J.S.’a kohtu silmis äärmiselt halva inimesena kujutada. Sama kinnitab väga näitlikult hageja seisukoht, et kostja pidas hageja vastu mingit omamoodi viha. Selge on ju hageja menetlustaktika: püüe esitada J.S.’a äärmiselt negatiivse inimesena, lapsevanemana, kes hageja eest kopika eestki ei hoolitsenud, kes ei suutnud tööd teha, oli paadunud alkohoolik ja kõik sellised nn väited on esitatud veel ka ülivõrdes ja korduvalt. Kostja aga on enda poolt esitanud mitte ainult paljasõnalisi väiteid (nagu hageja) vaid ka kirjalikke tõendeid, millised kinnitavad, et kostja on osalenud ajal, mil tal lasus seadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada (hageja 18 aastaseks saamiseni) seda ka teinud. 1983 aastal, mil kostja võõrandas Xxxxxxxxxxx elamu Xxxxxxxxxxx linnas, oli hageja juba täisealine ning kostjal ei lasunud kohustust elamu võõrandamisest saadud rahalisi vahendeid kogu mahus üle anda hagejale. Hageja püüd siduda majamüügist saadud raha ja selle kulutamist enda nõudega käesolevas tsiviilasjas on äärmiselt kummastav. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal puudus seaduslik õigus kulutada Xxxxxxxxxxx elamu müügist saadud rahalisi vahendeid, samuti ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et J.S. ei tohtinud kinkida endale kuuluvat Xxxxxxxxxxx talu. Samas teha arvestus väidetavalt tänastes hindades ning väita kohtule, et Xxxxxxxxxxx talust oleks kostja saanud ligi 500 000 eurot, on arusaamatu. Veelgi arusaamatumad on hageja väited, et vara oleks pidanud kinkima eeltingimusel, et R.S. oleks hakanud kostjat ülal pidama. Kostja ei oska sellist hageja äärmiselt meelevaldset ja veelgi äärmiselt omakasupüüdlikku seisukohta kommenteerida. Hageja sellisest taktikast tuleb vist aru saada selliselt, et J.S. on ise süüdi, et ta selliseid seaduslikke tehinguid endale kuuluva varaga tegi ning kuna hageja kostja täisealise lapsena ei saanud sularahas J.S.alt ühtegi krooni, siis on ka hageja kohustustest vaba. Riigikohus on enda mitmes lahendis avaldanud seisukoha, et ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Perekonnaseaduse §-s 99 lg 1 sätestatut aluseks võttes määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vaidlus puudub tõsiasjas, et J.S. liigub ainult ratastoolis ja viibib pikemat aega hooldusasutuses ning tema vajadused ja tavapärane elulaad on vahetus sõltuvuses hooldusasutuse tingimustest ja võimalustest. Seetõttu ei saa ja ei oska J.S. ei vastaspoolele ega ka kohtule öelda, kas ja millises ulatuses tema ülal pidama asumine kahjustaks hageja enese tavalist ülalpidamist ning kui suur ja kas üleüldse peaks olema hageja poolt kostja ülalpidamiseks igakuiselt makstav elatis. Menetluse käik 06.06.2017.a. kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada. 06.06.2017.a. kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 6
(10)2-16-6789 Kohus jätkas asjas kirjaliku menetlusega, nõudis täiendavalt arhiivist välja kohtuotsuse J.S.`alt alimentide väljamõistmise kohta ja andis pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks. Hageja ja kostja jäid oma seisukohtade juurde. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 97p.3 järgi ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja v.
üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülalpidama. J.S. sündis 26.aprill 1942.a. ja on käesoleval ajal 75 aastane. J.S.`al on tütar A.S.. A.S. on esitanud kohtusse hagi J.S.`a vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes. Hageja on esitanud hagi 3 alternatiivsel alusel. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on seisuga 28.06.2016.a. J.S. arvel riikliku vanaduspensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetuse saajana. Pension 236.01 eurot ja sotsiaaltoetus 40.91 eurot (I toimik tl.74).Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse 926230/30.11.2012.a. kohaselt on J.S.`al tuvastatud sügav puue, millest tingituna vajab pidevalt ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, juhendamist ja järelvalvet kestusega alates 08.11.2012- 30.11.2017.a.Korduvekspertiisi tähtaeg 05- 20.10.2017.a. (I toimik tl.104). Halinga Vallavalitsus on 17.08.2015.a. pöördunud A.S.`a poole ja teatanud, et J.S. viibib ööpäevaringsel hooldus – ja põetusteenusel SA Xxxxxxxxxxx-Xxxxxxxxxxx alates 03.märtsist 2008.a. J.S. on sügava puudega isik ja vajab ööpäevaringset hooldamist hoolekandeasutuses. J.S.`a sissetulekuks on vanaduspension ja puudega inimese sotsiaaltoetus ja ta ei ole suuteline teenuse eest ise täies mahus tasuma ning nõudis tasumist A.S.`alt kui seadusjärgselt ülalpidajalt (I toimik tl.38). A.S.`ale on esitatud tasumiseks ka arved (I toimik tl.39.40). 28.06.2016.a. Seega A.S.`al on õiguslik huvi kohtu poole ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes pöörduda.
§ 103
lg.1 p.2 järgi kohus võib kohustatud isiku ülalpidamisekohustuse täitmisest vabastada v. täitmist ajaliselt piirata v. elatise suurust vähendada , kui kohustuste täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda , eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslase vastu. A.S. sündis 09.08.1964.a Kostjal oli alaealise lapse ülalpidamiskohustus alates sünnist kuni lapse 18 aastaseks saamiseni. Kohtuotsusega 2-241/1968 15.11.1968 lahutati J.S.`a ja J.S.`a abielu. Kohtuotsusest nähtub, et poolte abielust sündinud tütar A. on hageja ema kasvatada1964 aastast alates ja Xxxxxxxxxxx Rajooni RSN TK Haridusosakonna esindaja poolt esitatud kirjaliku õiendi kohaselt peetakse lapse huvides jätta ta ka edaspidi vanaema kasvatada. Seetõttu ei kuulunud kohtus läbivaatamisele küsimus , kumma vanema kasvatada anda nende laps ( I toimik tl. 38). Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu otsusega II-266 1968 / 12.12.1968.a. anti laps 7
(10)2-16-6789 A.S. oma ema J.S.`a kasvatada. ( I toimik tl. 99-102). Seega esitatud kohtuotsustega on tõendatud , et laps A.S. oli sünnist kuni 1969 aastani J.S.`a ema F.M. kasvatada. J.S. ei ole tõendanud sellel perioodil lapse kasvatamist ja ülalpidamist. Kostja ei ole tõendanud ka , et ta on vabatahtlikult lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest kuni tema 18 aastaseks saamiseni osa võtnud. Xxxxxxxxxxx Linna Rahvakohtu otsusega 2-293/1969 23.05.1969.a. nõuti J.S.`alt välja alimendid J.S.`a kasuks ¼ töötasust lapse A.S.`a ülalpidamiseks kuni 09.08.1982.a. (II toimik tl. 104). Tunnistaja J.S.`a ütlused, et ta kohtu kaudu alimente ei nõudnud ja teda survestati J.S.`a ja tema ema poolt, et alimente mitte nõuda ning ta ei ole üldse alimente saanud, ei ole tõesed ja usaldusväärsed, kuna on vastuolus asjas kogutud kirjaliku tõendiga s.o. kohtuotsusega, Xxxxxxxxxxx Majandusühistu ja Xxxxxxxxxxx Tarbijate kooperatiivi tõenditega. Samuti ei ole selles osas usaldusväärsed tunnistajate I.P.`i ja L.M.`i ütlused. Nemad teadsid neid asjaolusid ka tunnistaja J.S.`a poolt räägitu põhjal. Kostja on esitanud kohtule Xxxxxxxxxxx Majandusühistu õiendi 12.07.2016.a. , mille kohaselt Xxxxxxxxxxx Majandusühistu arhiivi andmetel on J.S. töötanud Xxxxxxxxxxx Tarbijate Kooperatiivis alates 10.10.1974 kuni 15.07.1977.a. ja temalt on sellel ajaperioodil kinni peetud alimendid ühele lapsele ( II toimik tl. 70). Kostja on esitanud kohtule OÜ Audru Mõis õiendi, mille kohaselt J.S. töötas Audru sovhoosis 28.04.1978.a. kuni 26.07.1979.a. ja tema töötasust on kinni peetud alimendid (I toimik tl. 82). Seega on asjas tõendatud, et kostjalt on kohtuotsuse alusel kinni peetud hageja ülalpidamiseks elatist (alimente) kokku üldse 4 aastat. Ülalpidamiskohustus kestab kuni lapse 18 aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse alusel ei ole J.S. tasunud alimente seega kokku (kohtuotsuse alusel tasumise kohustus alates 23.05.1969 – 09.08.1982.a. , seega 13 aastat 3 kuud) 9 aastat ja 3 kuud. Kohus leiab, et jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumisega ei ole tegemist üksnes siis, kui isik ei ole oma ülalpeetavat üldse materiaalselt toetanud, vaid kui isiku panus ülalpeetava lapsepõlve vältel on praktiliselt olematu v. äärmiselt väike. Antud juhul on kostja panus hageja ülalpidamisse äärmiselt väike. Kostja ei ole tasunud elatist vabatahtlikult. Vaatamata sellele, et kostjalt mõisteti elatis välja kohtuotsusega , ei ole kostja kohtuotsust elatise tasumise kohta täitnud üle 9 aasta. Tunnistaja J.S.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt 1964.a. sündis tütar A. ja J.S.`aga lahutasid nad abielu. Lahutuse põhjus oli asjaolu, et isa ei olnud nõus koos lapsega elama. Tema aga tahtis ise last kasvatada. J.S. oli vägivaldne ja tarbis ohtralt alkoholi. Alimente ta lapsele ei maksnud. Peale lahutust ei ole J. ühtegi korda lapsel külas käinud. Teine laps sündis J.il 1969.a. ja selle lasi ta lapsendada. J. ei ole terve elu kellestki hoolinud. Kohtu kaudu ta alimente ei nõudnud, kuna teda survestati J.i ja tema ema poolt. Ta kinnitas , et ei ole alimente saanud. J.S. ei armastanud tööd teha ja ütles, et ei saa tööl käia siis hakkan alimente nõudma. Oma lapse sünnipäevadel ei ole J. kordagi käinud. Alkoholi tarbis J.S. igal võimalusel. Töökohtadest lasti ta lahti v. tuli ise ära. Kuna ema andis J.S.`ale raha siis ei olnud tal vajadust tööle minna (II toimik tl. 95). Tunnistaja I.P.´i kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema A.S. `a ema õde. Ta teab, et J.S. tütrest ei hoolinud ja tütar elas J.S.`a ema juures. Tema teab , et J.S. alimente ei maksnud ja lapse kasvatamises ei osalenud. Alimentide mittemaksmist teab ta õe jutu järgi. Õde küsis ka temalt vahel raha lapse ülalpidamiseks. Lapse sünnipäevadel ta kordagi ei käinud. Tema ei tea , et J. oleks oma tütart vaatamas käinud v. talle midagi toonud. Kui A. õppis koolis ei käinud J. kunagi ühelgi lapse lõpetamisel (II toimik tl. 96). Tunnistaja L.M.`i kohtuistungil antud ütluste järgi kui J.S. sai lapse enda ülalpidamisele siis ta elu oli raske. Alimente ta ei saanud , sest J. ja ta ema keelasid alimente nõuda. J.S.`al aitasid last kasvatada tema õed. J.S. osales lapse kasvatamisel vähe. Lapse sünnipäevadel ja lapsega seotud 8
(10)2-16-6789 tähtpäevadel J.S. kunagi ei käinud. J.S.`a vanemad lootsid, et talu läheb A.S.`ale, aga A. on jäänud kõigest ilma. Tööl käis J.S. kohati, töötamine oli lühiajaline. J.i abielud läksid lõhki seoses alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi kuritarvitamist oli J.S.`al ka koos tema enda elukaaslasega. J.S. rääkis, et ta ei tohi alimente kohtu kaudu nõuda ja tema teada ei pöördunud J.S. alimentide nõudega kohtu poole. J.S.`a jutu järgi ta teab , et J.S. alimente ei tasunud. J.S. käis mitme kohaga tööl, et ära elada. Jutal olid pidevad raha probleemid. Ei tea, et J.S. oleks lapse kunagi enda juurde võtnud. J.S.`a ei olnud kunagi kohal kui lapsel oli kooli lõpetamine (II toimik tl. 97). Tunnistajate J.S.`a , I.P.`i ja L.M.`i ütlustega on tõendatud , et kostja ei võtnud osa ka hageja reaalsest kasvatamisest , ei võtnud last enda juurde, ei käinud last kordagi vaatamas perioodil kui laps elas ema juures alates 1969.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni, ei ostnud ega toonud lapsele vajalikke asju ( s.h. riided, koolitarbed jne) , ei osalenud lapsega seotud tähtpäevadel (sünnipäevad , kooli algus, kooli lõpetamine jne). Samuti on tunnistajate ütlusega tõendatud, et kostja tarvitas pidevalt alkoholi ja enamus aega ei töötanud. Seega kostja panus lapse tegelikku kasvatamisse v. muul viisil lapse ülalpidamisse panustamine on üldse olematu. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et tuleb tuvastada A.S.`al oma isa J.S.`a ülalpidamise kohustuse puudumine ja A.S. tuleb vabastada J.S.`a ülalpidamiskohustusest
§ 103lg.1 p.2 alusel.
Ülalpidamiskohustust on äärmiselt ebaõiglane nõuda , kuna J.S. on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslase vastu.
§ 103
lg.1 p.1 järgi kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada v. täitmist ajaliselt piirata v. elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda , eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. J.S. ise 30.06.2016.a. kirjalikus vastuses hagile on märkinud, et tema tervisehädad algasid 1982.a., kui murdis reieluu ning 1992.a.kui murdis sääreluu. Luumurdude tõttu tekkisid tal liikumisraskused ning 1990 aastate lõpus abistas teda talu korrashoiul ja muudel vajalikel toimingutel R.S.. Alates 2006.a. ei tulnud ta enam kodus üksinda toime , kuna tal amputeeriti mõlema jala varbad ja parema käe pöial. Esialgu abistas teda R.S., kuid tervislik seisund s.h. ka vaimne seisund halvenes ning ta vajas haiglaravi ja on 2006.a. alates ööpäevaringsel hooldusteenusel. Tema otsus kinkida Xxxxxxxxxxx talu R.S.`ile täpsemate kohustuste seadmiseta , ei pruukinud olla mõistlik otsus, kuid sel ajal pidas ta seda mõistlikuks, kuna R.S. abistas teda. J.S. kinkis R.S.`ile kinkelepinguga 05.04.1999.a. Xxxxxxxxxxx maaüksusel asuvad hooned s.o. elamu- laut, kaev, käimla) (I toimik tl. 6). Vastavalt Xxxxxxxxxxx Maavalitsuse maavanema korraldusele sai R.S. erastada hoonete juurde maa 54.06 ha. Erastatava maa ostu- müügihinnaks 621 297 krooni ( s.o. 39 708.12 eurot), mis oli võimalik tasuda kas kohe kogu ulatuses erastamisväärtpaberite arvel v. sularahas v. pikaajaliste maksetena kuni 50 aastat, intress mitte väiksem kui 2000 eurot aastas (I toimik tl. 6). Vastavalt kinnistusraamatu andmebaasile on R.S. Xxxxxxxxxxxmaal, Xxxxxxxxxxx asuva Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg.osa nr. 1514706) omanik alates 22.02.2000.a. (II toimik tl. 60). Kohus leiab, et selliselt oma vara (eluasemeks olevad hooned) kinkimine võõrale isikule on samuti aluseks ülalpidamiskohustuse piiramiseks , kuna kinkimine toimus perioodil kui J.S.`al oli enda sõnade kohaselt terviseprobleemid ja ta vajas juba abi. Vara müümisel oleks ta saanud 9
(10)2-16-6789 rahalisi vahendeid, mille arvel ennast ise ülal pidada. Samuti vara jätmisel oma tütrele oleks hagejal selle arvelt võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita. Menetluskulud Vastavalt § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja J.S.`a kanda. Hageja menetluskulu on riigilõiv. Muude menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtu määratud tähtajaks esitanud ja ei saa enam menetluskulude kindlaksmääramise nõuet esitada. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 129 lg.2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi esitatud 28.04.2016.a. ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. Ülalpidamiskohustus on igakuuline korduv kohustus. Vastavalt kohtule esitatud arvele 16272/31.05.2016.a. on maikuu eest A.S.`ale esitatud J.S.`a hooldusteenuse eest arve summas 273.68 eurot (I toimik tl. 40). Seega hagihind on 9x 273.68 = 2463.12 eurot. Vastavalt riigilõivu seaduse § 59 lg.1 ja lisa 1 tuleb hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõiv 250 eurot. Seega kuulub riigilõiv summas 250 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kui vältimatu , vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja saab esitada kohtule nõude enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Xxxxxxxxxxx Maakohus määrusega 14.07.2017.a. on andnud kostja J.S. `ale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Arvestades J.S.`a tervisliku ja majandusliku seisundit tuleb J.S.`a riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 10
(10)