2-16-106366/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.augustil 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-106366 Tsiviilasi MS hagi JK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: MS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx esindajad xxxxx Hageja seaduslik esindaja RS, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx, e-post: x Kostja: JK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx x xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hagihind 1935 eurot Kohtuistungi aeg 01.08.2016 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista JK MS ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 15.03.2016 kuni M S täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3. Elatis kanda RS pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pank. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-106366 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2-16-106366 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates xx.xx.xxxx, so ajast, mil JK isadus perekonnaseisuametis vormistati. Nõuet põhjendab hageja sellega, et lapse ema kasvatab last üksi ning tema majanduslik olukord on raske, samas ei ole kostja hageja esindajat lapse ülalpidamisel kunagi toetanud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ei ole võimeline tervislikel põhjustel lapse ülalpidamises osalema, kuna on osaliselt töövõimetu. Kostja ei tööta ega oma vara, et ülalpidamiskohustust täita. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
6. PKS § 102 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll väitnud, et on osaliselt töövõimetu ega saa töötada, samas tõendeid oma väidete kinnituseks esitatud ei ole, kuigi 11.05.2016 kohtumäärusega kohustati kostjat esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja ei ole nõutud dokumente esitanud ka kohtuistungi ajaks. Seega ei ole kostja oma väiteid töövõimetuse kohta tõendanud vaatamata sellele, et TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole, sh kostja, kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
7. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule 2 2-16-106366 esitamist. Hageja on esitanud algselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 24.03.2016, mida saab lugeda elatishagi kohtule esitamise ajaks. Nimetatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas kostja vastuväiteid, mille järgselt esitas hageja 10.05.2016 hagiavalduse sellele ettenähtud vormis. Hageja on nõudnud tagasiulatuvat elatist alates xx.xx.xxxx, so alates isa kande tegemisest registrisse. Kostja on ise tunnistanud, et ta pole elatist maksnud ning kohus leiab, et puuduvad ka tõendid, et tagasiulatuv nõue oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3