Obsah (4)

§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-16-5900 Määruse tegemise aeg ja koht 15.aprill 2016, Pärnu Tsiviilasi E. S.-H. hagi L. T.a (T.) vastu mittevar

) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

§ 371

lg 2 punkti 1 ja punkti 2 esimese ja teise alternatiivi kohaselt annab see kohtule aluse jätta hagi menetlusse võtmata.

1. Hageja väidetel kostja on esitanud kriminaalasjas tema kohta valeandmeid. Hagiavaldusest ja sellele lisatud ekspertiisimäärusest nähtuvalt on kriminaalasi kohtueelse menetluse staadiumis, menetlust teostatakse hetkel seitsmes kuriteoepisoodis ning uurija A. E. hinnangul on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt piisav alus kahtlustada E. S.-H.t nimetatud kuritegude toimepanemises, hageja psüühilise seisundi ja vastutusvõime väljaselgitamiseks on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis.
2. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisneb hagejale tekkinud mittevaraline kahju ja selle põhjuslik seos kostja poolt kriminaalmenetluses antud ütlustega. Kannatanu või tunnistajana on L. T. KrMS § 37 lg 3 ja § 38 lg 1 p 3 järgi kohustatud ütlusi andma, kui tal ei esine sellest keeldumiseks seadusest tulenevaid põhjuseid (KrMS § 71-73). See, kas tegemist on valeandmetega/valeütlustega, tehakse kindlaks kriminaalmenetluse käigus. Pelgalt kostja poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisega ei saa hagejale tekkida mittevaralist kahju, mille hüvitamist oleks tal õigus kostjalt nõuda.
3. Kohus selgitab hagejale, et vastuväited tunnistaja/kannatanu ütlustele, samuti uurijale etteheidetavate tegude kohta tuleb hagejal esitada kriminaalasja menetlemise käigus. Kriminaalasja kohtueelse menetluse üle teostab järelevalvet prokuratuur, mitte tsiviilasju arutav kohus. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 228 lg 1 kohaselt on hagejal kui kahtlustataval kriminaalmenetluses enne süüdistusakti koostamist õigus esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kui L. T. annab tunnistajana või kannatanuna (hageja ei selgita, millises rollis kostja kriminaalmenetluses on) teadlikult valeütlusi, on tegemist karistusseadustiku § 320 alusel kriminaalkorras karistatava teoga ning sellise teoga kahju tekitamisel on hagejal õigus kahju hüvitamist nõuda vastavas kriminaalmenetluses tsiviilhagejana või eraldi kohtumenetluses hagejana. Sellise nõude esitamise eelduseks on aga, et L. T.a suhtes algatatakse kriminaalmenetlus eelmärgitud paragrahvi alusel. KarS § 320 sätetele tuginedes praeguses asjas kahju hüvitamise hagi esitamine on ennatlik. E. S.-H. 14.04.2016 hagiavalduses esitatud asjaolude kirjeldus on käsitatav hageja kui kriminaalmenetluses kahtlustatava positsiooni kirjeldusena, sellised väited on kohased esitada kriminaalmenetluses.
4. Lisaks on E. S.–H. hagiavaldus vormiliste ja sisuliste puudustega: puuduvad hageja enda elukoha andmed, nõue ei ole selge, põhjendamata on, millist konkreetset hagi aluseks olevat asjaolu hageja iga lisatud tõendiga tõendada soovib, tasumata on riigilõiv. Kuna aga hagiavaldus oleks ka puuduste kõrvaldamise järel selgelt perspektiivitu ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral ka hagilt tasutud riigilõiv tagastatakse, ei nõua kohus enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejalt puuduste kõrvaldamist.
5. Eeltoodu alusel kohus jätab E. S.–H. hagiavalduse menetlusse võtmata.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud, mistõttu 2 2-16-5900 kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3