Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid 08.06.2016 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt 22.07.2015 sõlmitud laenulepingu nr K-1208 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks ja 22.07.2015 laenulepingu nr K-1209 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 453,25 eurot, intressi 43,51 eurot, leppetrahvi 679,88 eurot ja viivise 63,49 eurot (laenuleping K-1208) ning põhivõla 635 eurot, intressi 60,96 eurot, leppetrahvi 952,50 eurot ja viivise 88,80 eurot (laenuleping K-1209). Kostja ei ole hagile vastanud.
lg.6 kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud , teeb kohus otsuse , millega jätab 2
Menetluskulud
lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o 36,61 % (hagi esitamise seisuga hageja nõue 2977,49 eurot ja kohtuotsusega rahuldatud nõue 1089,93 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 36,61 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 63,39 % menetluskuludest. Vastavalt
lg 1 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot. Kuna hageja menetlustoimingud on tehtud kas seaduslike esindajate (S. E. ja L.-L. E.) või töötaja (N. M.) poolt, ei saa hagejal olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot (riigilõiv). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 100,68 eurot (36,61 % 275 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.