lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (
4.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samu muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus istungil selgitas hagejate esindajale hagist loobumise tagajärgi, samuti hagist loobumise ja kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgede erinevust. Vaatamata kostja pakutud kompromissile ja kohtu selgitustele hagejate esindaja jäi hagist loobumise juurde.
sätestatust tulenevalt ei saa hagejad menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Tulenevalt elatise eripärast – tagasiulatuva elatise nõudmine on piiratud ja peamiselt on elatise nõue suunatud tulevikku – ei saa hagejad hagist loobumise ja menetluse lõpetamise järel enam nõuda kostjalt elatist, mis on muutunud sissenõutavaks selles tsiviilasjas menetluse 18.04.2017 lõpetamise ajaks, kuid kohtu hinnangul ei võta praegusest hagist loobumine hagejatelt õigust esitada edaspidi kohtule kostja vastu uus hagi elatise väljamõistmiseks alates uue hagi esitamise ajast. 7.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.