2-16-5570/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste kohtujurist Keith Tammela Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-5570 Tsiviilasi E. S.-S. hagi L. T.a vastu Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. S.-S. Kostja L. T. RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast E. S.-S. hagi L. T.a vastu ning tagastada see esitajale. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused
2. aprillil 2016 esitas E. S.-S. e-kirja teel Pärnu Maakohtusse allkirjastamata hagiavalduse L. T.a vastu. 11.04.2016 on hagiavaldus esitatud allkirjastatult ja osade lisadega (puudu on esimene lisa, lisa nr 4 on mittetäielik väljatrükk ekspertiisimäärusest). Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd esitatud nõuded ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, 3 ja 371 lg 1 p 1 mõttes. Hageja leiab, et tema suhtes toimuvas eeluurimises (kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kohtueelses menetluses) on tunnistaja/kannatanu (hagi kohaselt kostja) L. T. hageja kohta andnud valeütlusi eesmärgiga ise vastutusest kõrvale hoiduda. L. T. tuleks võtta kriminaalvastutusele kui kuritegelik kõlvatu konkurentsiga tegelev alusetu rikastuja. Hageja soovib, et selliste valeütluste andmine lõpetatakse. Samuti soovib hageja ekspertiisi teostamist nooremuurija A. E. suhtes. Tsiviilasi nr 2-16-5570 Kohus selgitab, et nii uurijale kui tunnistajale etteheidetavad teod on käsitletavad kriminaalasja menetlemise käigus. Kriminaalmenetluse vältel on hagejal kui kahtlustataval õigus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 228 lg 1 kohaselt enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Seega teostab järelevalvet kohase ja seadusliku eeluurimise üle prokuratuur, mitte tsiviilasju arutav kohus. Pealegi ei ole hagi esitatud uurija vastu. Kui aga L. T. annab tunnistajana või kannatanuna (hageja ei selgita, millises rollis kostja kriminaalmenetluses on) teadlikult valeütlusi, on tegemist kriminaalkorras karistatava teoga karistusseadustiku § 320 mõttes ning sellega kahju tekitamisel on hagejal õigus vastavas kriminaalmenetluses tsiviilhagejana või eraldi kohtumenetluses hagejana kahju hüvitamist nõuda. Selleks peaks aga algatatama menetlus L. T.a suhtes eelmärgitud paragrahvi alusel. Kohus leiab hagiavalduses esitatud faktiväiteid analüüsides, et pigem on hagiavalduses esitatu hageja kui kahtlustatava positsiooni kirjeldus, mida ta peaks järgima kriminaalmenetluses oma seisukohtade kujundamisel. Seni aga ei ole kohus tsiviilasjas pädev L. T.a suhtes mingeid lahendeid tegema, sest kannatanu või tunnistajana on L. T. KrMS § 37 lg 3 ja § 38 lg 1 p 3 järgi kohustatud ütlusi andma, kui tal ei esine sellest keeldumiseks seadusest tulenevaid põhjuseid (KrMS § 71-73). Juhindudes eelnevast ja tulenevalt ning § 371 lg 1 p 1 keeldub kohus käesoleva määrusega avaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuid kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 2