2-19-18478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2019.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18478 Tsiviilasi J R hagi T R vastu abielu lahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osalesid: Hageja J R (IK XXXXXXXXXXX) Kostja T R (IK XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.2019.a. RESOLUTSIOON
(2)2-19-18478 korduvalt pööranud kostja alkoholi liigtarvitamisele tähelepanu ja igal viisil püüdnud abikaasat toetada, kuid see ei ole andnud tulemust, pigem soodustas üksteisest võõrdumist. Hageja on seisukohal, et ta ei suuda kooselu jätkata kostjaga ja soovib abielu lahutada. Varasemad püüdlused abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas ei ole õnnestunud, kuna kostja ei ilmu lahutustoimingu tegemiseks kohale. Hageja kinnitusel ühiseid lapsi ja ühisvara neil ei ole. Hageja soovib pärast abielulahutust endale perekonnanimeks tagasi xxxxxxx. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutuse nõude juurde, kinnitades ei soovi leppimisaega, kuna kooselu kostjaga on võimatu taastada. KOSTJA SEISUKOHT
- Kostja vaidleb hagile vastu ega ole lahutusega nõus. Kostja väitel hakkab ta enda alkoholiprobleemiga tegelema ja läheb ravile. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasad on elanud eraldi 2019.a jaanuari kuust, põhjuseks kostja alkoholiprobleemid. Kohtul puudub usk kostja lubadusse, et ta soovib abielu hoidmise nimel alkoholi ravile minna ja selleks võiks kohus leppimisaja anda, kuna kohtuistungil osales kostja tugevate alkoholi jääknähtudega, mis näitab kostja ükskõikset suhtumist. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on kohtu hinnangul poolte leppimine võimatu ja leppimisaja andmine ebamõistlik. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja soovil tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime xxxxxxxx. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 2