← Eesti

2-19-18358/15

Obsah (7)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 27.jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18358 Tsiviilasi L.-L. L. hagi M. L. vastu elatise väljamõistm

§ 661

lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Tsiviilasi nr 2-19-18358 ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on L.-L. L. (seaduslik esindaja P. A.) 22.11.2019 esitatud hagi M. L. vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas alates juulist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja täpsustas, et tagasiulatuva perioodi eest oli elatis hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutav summas 1350 eurot. 23.01.2020 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) jõudsid pooled elatise summas ja tasumise korras kokkuleppele. Pooled võtsid arvesse, et 2016.a kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel makstud 6000 eurot ja 2018.a septembris makstud 3000 eurot katsid kostja kohustuse last üleval pidada kuni 2019. detsembrikuuni, kostjal on tuvastatud puuduv töövõime kuni 2021.aastani ja tema püsivaks sissetulekuks on töövõimetoetus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: Alates 1.02.2020 maksab kostja hagejale elatist igakuiselt 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 50% seaduses ettenähtud miinimumelatisest kuus. Igakuise elatise kostja maksab selle kuu, mille eest elatist makstakse, 6. kuupäevaks P. A.e arvelduskontole, mis on märgitud hagiavalduses. Kui laps viibib kostja juures järjest rohkem kui nädal aega, vähendatakse sellel perioodil elatist 25 euro võrra iga nädala kohta, mil laps viibib isa juures. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid määruse peale edasikaebamise õigusest. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitav kohtumäärus on jõustumise järel vajadusel sundkorras täidetav.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

Kohus märgib, et kirjalikku määrust ei tehtud teatavaks pooltele teatatud kuupäeval 24.01.2020, kuna eksikombel jäi määrus digitaalselt allkirjastamata. Seetõttu kohus vormistab määruse 27.01.2020 kuupäevaga, mil määrus tegelikult digitaalselt allkirjastatakse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.