← Eesti

2-19-17652/6

Obsah (16)§ 407§ 468§ 317§ 394§ 442§ 178§ 177§ 444§ 367§ 173§ 174§ 138§ 144§ 162§ 175§ 455

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-17652 Tsiviilasi Os

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista S. L.lt (L.) Osaühing Aktiva Finants kasuks Bigbank AS-i ja S. L. vahel 26.04.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1486913 ja 12.05.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1543118 tulenev võlgnevus summas 7236,93 eurot (millest 6100,29 eurot põhivõlgnevus, 448,54 eurot intress, 6,25 eurot lepingu haldustasu, 510,99 eurot põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 11.11.2019 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 170,86 eurot põhivõlalt perioodil 12.11.2019 kuni 18.03.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis).
  2. Välja mõista S. L.lt (L.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 19.03.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 6100,29 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Menetluskulud jätta S. L. kanda.
  4. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 835,00 eurot (475,00 eurot riigilõiv ning 360,00 eurot esindaja kulud ilma käibemaksuta).
  5. Mõista S. L.lt (L.) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 835,00 eurot. Tsiviilasi nr 2-19-17652
  6. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. L. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale S. L.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohus 06.12.2019 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi S. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 04.02.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb dokumendid kostjale kätte toimetatuks 20.02.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 05.03.2020 kell 24.
  2. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17652 2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 26.04.2017 tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1486913, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 3857,70 eurot. Lepingujärgne intressimäär aastas oli 23,90% ja krediidi kulukuse määr 27,01%. Lisaks on kostja ja Bigbank AS vahel sõlmitud 12.05.2018 tarbijakrediidileping nr SL18-011543118, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 3560,00 eurot. Lepingujärgne intressimäär aastas oli 18,90%, krediidi kulukuse määr 22,36% ja lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Bigbank AS on 15.07.2019 loovutanud kostja vastu olevad nõuded Osaühingule Aktiva Finants.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1486913 võlgnevuse: 2845,25 eurot põhivõlgnevus, 239,21 eurot intress arvestusega 23,90% aastas ja 268,28 eurot viivis põhivõlalt perioodil 21.06.2019 kuni 11.11.2019 määras 23,90% aastas. Tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1543118 tuleneva võlgnevuse katteks palub hageja kostjalt välja mõista: 3255,04 eurot põhivõlgnevus, 209,33 eurot intress arvestusega 18,90% aastas ja 242,71 eurot viivis põhivõlalt perioodil 21.06.2019 kuni 11.11.2019 määras 18,90% aastas. Lisaks hageja palub mõista kostjalt S. L.lt välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 12.11.2019 kuni põhinõude summas 6100,29 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS §76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, §
  4. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475,00 eurot ja õigusabikulud 840,00 eurot (ilma käibemaksuta, 7 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt

§ 177

lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud nr SL17-01-1486913 ja SL18-01-1543118, mille alusel kostja on saanud hageja õiguseelnejalt laenuna rahasummad. Lepingud on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17652 Seega on poolte vahel tarbijakrediidilepingute ülesütlemise järel lepingute nn tagasitäitmise võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
  1. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu alusel saadud laen tuleb tagastada (VÕS § 195 lg 5, koostoimes selles viidatud §-idega 189-191). VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummasid täielikult tagastanud, samuti on kostjal tasumata enne lepingute ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevusi täielikult tasunud ka lepingute ülesütlemise järel.
  2. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 6100,29 eurot ning enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 448,54 eurot.
  3. Samuti on hagejal VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni arvutanud viivised tarbijakrediidilepingus toodud määras (nr SL17-01-1486913 23,90% aastas ja SL18-01-1543118 18,90% aastat) ning alates hagi esitamisest 12.11.2019 kuni põhinõude summas 6100,29 eurot täitmiseni taotleb viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loteakse viivisemääraks (s.o nn seadusjärgne viivisemäär) käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne intressimäär, lpetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises lepingus märgitud intressimäär ei ületa ka kohtupraktikas tarbijakrediidilepingus lubatud viivise piirmäära, s.o kokkulepitud intressimäär on väiksem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Hagejal ei ole keelatud hagi esitamise järel nõuda viivist väiksemas, seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue täies ulatuses rahuldada.

§ 367

kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, 4

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17652 s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit, millele lisandub 8% aastas. Perioodil 12.11.2019 kuni 18.03.2020 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 6100,20 eurot viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 170,86 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale, intressivõlale ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (

§ 144p 1; p 7).

12.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 13.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud menetluskuluks riigilõivu 475,00 eurot ja esindustasu 7 tunni eest kokku 840,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
  2. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekiri ega nimekirjale lisatud, esindustasu maksmiseks hagejale esitatud arve ei sisalda hageja esindaja tehtud toimingute loetelu. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 144

p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud, mitte esindustasu. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Kohus tuvastab hageja esindaja toimingud toimikumaterjalide alusel. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 3 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt

§ 174lg-le 10 hüvitada ilma käibemaksuta.

16. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 835,00 eurot (475,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 360,00 eurot 5

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17652 lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. 17.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avalikult ning uusi andmeid kostja elu- ega asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 455lg 1 ja § 317 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.