Obsah (5)

§ 433§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-17043 Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Kumm ja Järve Consul

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Kumm ja Järve Consult OÜ hagiavaldus V. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja kaasomand Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnisasjale asukohaga Eesti Vabariik, xxxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx x-xx. Hageja palub määrata müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel alghinnaga 15 000 eurot ja pakkumise sammuga 300 eurot. Enampakkumise ebaõnnestumisel väheneb igal järgneval enampakkumisel alghind 5% võrra eelmise enampakkumise alghinnast. Enampakkumise korraldajana soovib hageja tema enda poolt valitud Pärnu piirkonna kohtutäiturit. Enampakkumise tulemist arvestatakse maha enampakkumise kulud ning kannavad kulud hageja ja kostja võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva osaga. Ülejäänud raha jagatakse vastavalt kaasomandi osade suurustele.
2. Kostja 10.12.2019 vastuses hagile palub jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustub kaasomandi lõpetamisega, kuid kostja ei nõustu hageja poolt väljapakutud jagamise viisiga ning väljapakutud alghinnaga. Kostja tegi ettepaneku vaidlus lõpetada kompromissiga.
3. 22.01.2020 kohtuistungil leidsid hageja ja kostja lepinguline esindaja, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga ning kohus määras pooltele tähtaja 03.02.2020 kompromisslepingu esitamiseks.
4. 03.02.2020 saabus kohtusse menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingu kohaselt Hageja ja kostja lepivad kokku korteri kaasomandi lõpetamises selliselt, et müüvad korteri asukohaga xxxxxxxx x– xx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx. Korteri müügi alghinnaks on pooled kokku leppinud 36 000,00 eurot. Korteri müügihinda vähendatakse vastavalt poolte igakordsele kokkuleppele. Kostja korraldab ise korteri võõrandamise kinnisvarabüroo Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ abil kuni 31.07.2020.a. Korteri võõrandamise ajal on mõlemal poolel õigus saada kinnisvarabüroolt teavet müügiprotsessi kohta ning teavitab kostja sellest maaklerit. Korteri võõrandamisest saadud tulust tasutakse esmalt müügiga seotud kulud, mis jagatakse proportsionaalselt kaasomandi osa suurusele. Ülejäänud summa jagatakse proportsionaalselt kaasomandi suurusele poolte vahel. Kui pooled ei suuda ise hiljemalt 31.07.2020 korterit võõrandada, siis jätkatakse korteri võõrandamist Pärnu piirkonna kohtutäituri Rannar Liitmaa vahendusel avaliku enampakkumise korraldamisega. Esimese enampakkumise alghinnaks on 30 2 Tsiviilasi nr 2-19-17043 000,00 eurot või hind, millega kinnisvarabüroo müügiprotsess lõppes (eeltoodud hindadest madalam). Igal järgmisel enampakkumisel väheneb alghind 10% võrra viimase enampakkumise alghinnast. Kui maakleril korterit võõrandada ei õnnestu, ei kanna hageja ka maakleriga seotud kulusid. Korteri kasutamisega otseselt või kaudselt seotud kulud, sh korteriühistu laenumaksed, remondifondimaksed, halduskulud jne, kannab kostja. Poolte vahel puuduvad vastastikkused rahalised nõuded, mis ei ole seotud kaasomandi jagamisega. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palub tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust hageja pangakontole nr EE051700017003581030 Luminor Bank AS-s. Pooled taotlevad kohtult sõlmitud kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja nad on nõus kompromissi kinnitamisega kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatud kompromissi tingimuste numeratsioon erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kinnitatavad kompromissi sisulised tingimused märgitakse kohtumääruse resolutsiooni kokkuleppe kinnitamise punkti alapunktidena. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 8. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagjea loobub hagist. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 300 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 ja 2 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 150 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3