) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt
lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2 2-19-128355 3. Vaidlust ei ole selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et elatise maksmine on toimunud vastavalt sellele, kuidas raha on, mitte regulaarselt.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Käesoleval juhul on hageja nõudnud elatist seaduses sätestatud alammääras. Kostja ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulusid ühes kuus, seda enam, et tegemist on vastavalt SKA 24.01.2017 otsuse nr x alusel raske puudega lapsega, kes vajab igal ööpäeval kõrvalabi suhtlemisel, juhendamist, järelvalvet (dtl 49). Ka xxxxxxxx xxxxxxxxx on andnud soovituse lapsele rakendada erituge, sh tugiisikut ning psühholoogi abi eneseregulatsiooni ja emotsionaalse tasakaalu parandamiseks sagedusega 1-2x kuus (dtl 52). Ei saa olla vaidlust, et laps kasvab ning ülalpidamiskulud prognoositavalt ka suurenevad. 4.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas võib kohus
lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaselaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Harju Maakohtu 21.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on lõpetatud YY pankrotimenetlus ning pankrotivara (st YY vara) puudumise tõttu on jäänud võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 16 264,31 eurot. Seega on kohtu andmetel tegemist isikuga, kellel vara puudub vaatamata hageja esindaja arvamusele. Eelpoolnimetatud kohtumäärusega on kostja suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus ning YY kohustub kohustustest vabastamise menetluse vältel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kostja on väitnud, et tema praegune sissetulek on 400 eurot ning ka Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub brutotöötasu 2019.a. vahemikus 350400 eurot. Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks töövõimetu ning seega peaks olema kostjal võimlik teenida vähemalt Eestis kehtivat miinimumpalka, mis 2019.a. oli 540 eurot ja 2020.a. 574 eurot, millest tuleks elatise väljamõistmisel lähtuda. Samas esineb kohtu arvates käesoleval juhul mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla
lg-s 1 sätestatud määra olukord, kuna YY on lisaks hagejale veel kaks last, W ja Q Y, kes arvestades YY sissetulekut osutuksid elatise väljamõistmisel nõutud määras vähem kindlustatuks kui hageja. Kuigi kostja on väitnud, et tema ja lapse ema vahel elatise kokkulepe puudub, on hageja esitanud hageja seadusliku esindaja ja kostja 15.06.2011 sõlmitud kokkuleppe, mille järgi tasub kostja elatist hagejale igakuuliselt 200 eurot (dtl 72). Nimetatud suuruses on kostja elatist ka 3 2-19-128355 üldjuhul suutnud tasuda ning nimetatud summas elatise maksmisele ei ole kostja sisuliselt vastuväiteid esitanud. 5. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuna elatist tuleb maksta lapsele regulaarselt, on hageja nõue elatise igakuiseks väljamõistmiseks põhjendatud, kuid mitte hageja nõutud ulatuses, vaid 200 eurot kuus. Kohus selgitab, et
MS § 459 alusel on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaega muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Elatise nõue on riigilõivuvaba ning antud juhul ei ole kumbki pool menetluskulude nimekirja esitanud ega nende väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.