Obsah (8)

§ 433§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-16636 Määruse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Intrum Dept Finance A

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Intrum Debt Finance Ag (hageja) hagi K. G. (kostja) vastu võlgnevus summas 1152,82 EUR (sh põhivõlgnevus 1074,71 EUR, intress 55,69 EUR, haldustasu 3,60 EUR, viivis lepingu kehtivuse ajal 3,82 EUR, meeldetuletuskirjade tasu 15 EUR), sissenõudmiskulu 50 EUR, sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamise seisuga summas 176,37 eurot ja jooksev viivis 19,90% arvestatuna 1074,71 eurolt alates 26.10.
2. a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 120,81 EUR. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista 2 Tsiviilasi nr 2-19-16636 kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas 16.12.2019 haginõudest osalise loobumise ning palus kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 702,82 EUR (sh põhivõlgnevus 643,53 EUR, intress 55,69 EUR, haldustasu 3,60 EUR), sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni käesoleva seisukoha esitamise seisuga summas 160,20 eurot ja jooksev viivis 19,90% arvestatuna 643,53 eurolt alates 04.12.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
3. Kostja 29.11.2019 vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista. Kohtu eelistungil kostja nõustus hagist loobumisega ning avaldas kohtueelistungil, et soovib tulenevalt enda raskest majanduslikust olukorrast sõlmida hagejaga kompromissi põhivõlgnevuse, summas 702,82 euro ja 643,53 eurolt arvutatava viivise 19,90% aastas tasumiseks selliselt, et kostja igakuine makse ei ületaks 50 eurot. Kostja ei nõustunud hageja viivise nõudega summas 160,20 eurot ja menetluskulude jätmisega kostja kanda põhjendusel, et kostja täitis kohustust vastavalt poolte suulisele kokkuleppele tulenevalt enda võimalustest. Kostja väitel ta ei ole kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud, kuid tulenevalt suurest võlakoormast ei olnud kostjal võimalik igakuiselt hagejale võlgnevust tasuda
4. Kohus esitas pooltele 18.12.2019 kompromissilepingu projekti, milline allkirjastati kostja poolt 22.12.
5. a ja hageja volitatud esindaja poolt 02.01.
6. a. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ja hagist loobumise korral on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

) Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 8. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagjea loobub hagist. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 200 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 ja 2 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 100 eurot.

§ 3

Tsiviilasi nr 2-19-16636 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 4