← Eesti

2-19-15899/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Istungisekretär Marika Pulli juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2020.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-15899 Tsiviilasi M.N. hagiavaldus R.V.’i vastu isaduse vaidlustamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500,00 eurot Hageja: M.N. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ) Kostja: R.V. (ik xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ) Kohtuistungi aeg ja koht 22.01.2020 Pärnus, osalesid M.N. tõlk E. Einlandi osavõtul ja R.V. RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada M.N. hagiavaldus R.V.’i vastu kostja õigeksvõtuga.
  3. Tuvastada, et I.V. (isikukood xxxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx.a, sünd on registreeritud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuses, sünniakti kanne nr 2) ei põlvne R.V.ist (V., isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx) ja I.V.`i sünniaktis vanema R.V.`i kohta tehtud kanne on ebaõige. 3.Kohtuotsus kättetoimetada pooltele ja saata jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisukande muutmiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele. (TsMS § 455 lg 2).
  4. Menetluskulud põlvnemise asjas jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1

(2)Tsiviilasi nr 2-19-15899 Pärnu Maakohtu menetluses on M.N. poolt 11.10.2020 esitatud hagiavaldus R.V.i vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja on elanud vaheldumisi koos ja lahus alates 1998.aastast kuni käesoleva aasta, so 2019.a augustini. Poolte suhetest sündis xxxxxxxxxxx.a I.V.. Pooled teadsid, et lapse isa on kostja. Kostja hakkas oma isaduses kahtlema, väites hagejale, et laps ei ole tema nägu. Pooled otsustasid teha DNA-ekspertiisi. 24.09.2019.a uuringuaktist nr 19T-GL0081 selgus, et kostja ei saa olla I.V.’i bioloogiline isa. Hagiavaldusele on lisatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 24.09.2019 koostatud uuringuakt nr 19T-GL0081. 22.01.2020 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagi juurde, palus selle rahuldada ja menetluskulud jätta pöoolte endi kanda. Kostja R.V. võttis hageja nõude õigeks. DNA ekspertiisi on läbinud ja see on tuvastanud, et kostja ei ole lapse isa. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi materjalidega ja poolte seisukohtadega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Perekonnaseaduse § 91 lg 1 ning TsMS § 442 järgi kostja õigeksvõtu alusel. Hagiavaldusele lisatud Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt 21.01.2009 väljastatud sünnitunnistuse, sünniakti kanne nr 2, samuti rahvastikuregistri 09.12.2019 väljatrüki järgi on I.V. (sündinud xxxxxxxxxxx) sünniakti isana kantud R.V. ja lapse ema on M.N.. Eesti Kohtuekspertiisi instituut on hageja tellimusel teostanud molekulaargeneetilise eksperdiuuringu, mille kohta 24.09.2019 väljastatud EKEI uuringuaktist nr 19T-GL0081 nähtuvalt uuringu läbiviija, kohtuekspert E.Toover tuvastas M.N., I.V.i ja R.V.i DNA proovide analüüsi tulemusena, et seitsmeteistkümnes uuritud DNA piirkonnas ei olnud R.V.’il alleeli, mille I.V. on saanud oma bioloogiliselt isalt ning seega R.V. ei saa olla I.V.i bioloogiline isa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude isaduse tuvastamise osas õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kostja on võtnud 22.01.2020 istungil hagi täies ulatuses õigeks selles, et kostja ei ole I.V.i isa, millist asjaolu kinnitavad tõendina ka 24.09.2019 koostatud ekspertiisiakti tulemused, puudub kohtul alus kahelda selles, et lapse isaks ei ole kostja R.V.. Kohus asub seisukohale, et arvestades eeltoodut, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi, aga ka kostja omaksvõttu, tuleb tuvastada, et kostja R.V. ei ole laps I.V.i isa ja lapse sünniaktis on isa kanne ebaõige. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 ja lg 2 põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, v.a. kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.