Obsah (5)

§ 371§ 181§ 173§ 168§ 150

2-19-15775 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Leanika Tamm Eneli Kivi 11. okoober 2019.a, Pärnu kohtumaja 2-19-15775 V.L.

) § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Avaldaja on kohtule selgitanud, et avaldajal, V.L.l, ja J.K.l on panga ees ühine laenuleping ning kohustuse eest vastutavad nad solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 96 järgi juhul kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha.
2. Kohus selgitab avaldajale, et eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et ühe solidaarvõlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamine, selle välja kuulutamine ning lõpetamine ei muuda teise võlgniku kohustust võlausaldaja ees. Juhul, kui J.K. pankrotimenetluses on võimalik teha Swedbank AS-ile väljamakseid, siis väheneb ka V.L. võlgnevus Swedbank AS-i ees ning vastupidiselt, kui V.L. on Swedbank AS-ile teinud tagasimakseid, siis väheneb J.K. võlgnevus Swedbank AS-i ees.
3. VÕS § 69 lg 1 ja 2 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seadusandja ei ole kehtestanud õigusnormi, mille alusel ühe solidaarvõlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise järgselt oleks võimalik vabastada solidaarse kohustuse täitmisest ka teine solidaarvõlgnik.
4. Kohus asub tulenevalt eeltoodust ja lähtudes

§ 371

lg 2 p 2 seisukohale, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Menetlusabi taotlus 7.

§ 181

järgi menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on 2 2-19-15775 edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. 8. Käesoleva määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast V.L. hagi põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Seega on antud olukorras piisav alus eeldada ka seda, et isiku kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Kohus asub tulenevalt

§ 181

lg 1 p 1 toodud eelduse puudumise tõttu seisukohale, et menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna isiku menetluses osalemine ei ole edukas. Käesoleva määrusega kohus keeldub menetlusse võtmast V.L. hagi vabastada kaaslaenusaaja kohustuste täitmisest, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Seega on kohtu hinnangul langenud ära ka võimalus esitada hagi tagamise taotlus käesolevas tsiviilasjas eelpoolnimetatud täitemenetluste peatamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 10.10.2019.a esitatud taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 150

lg 1 p 2 ja

§ 150

lg 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik 3