KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2019. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-108206 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finan

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 2 Tsiviilasi nr 2-19-108206 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

1. 04.06.2019 kohtunikuabi määrusega on lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja saadetud Harju Maakohtu menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.06.2019 esitas hageja vastavalt kohtu nõudele hagiavalduse ettenähud vormis Harju Maakohtule. Harju Maakohus 17.09.2019 määrusega edastas tsiviilasja materjalid kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. 10.10.2019 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse.
2. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja 13.03.2018 liitumislepingu nr 851017970, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja oli kohustunud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Ajavahemikul 01.04.2018 - 01.08.
3. aasta esitas Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjale arveid. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 84,27 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 15103887508 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 0,57 eurot ja maksehäireregistri kirja saatmise tasu summas 4,99 eurot ja arvel nr 15104112536 kajastuva viivise summas 0,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 77,75 eurot.
4. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 30.08.2018 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Tele2 Aktsiaselts loovutas kostja vastase nõude 20.09.2018 Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale teavitati nõude loovutamist, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.08.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 26.06.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (77,75) x viivitatud päevade arv

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt

§ 367

kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 27.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 3 Tsiviilasi nr 2-19-108206

1. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 75 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 240 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 10.10.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 10.10.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks oli asjaolu, et maksekäsu menetluses oli võlgnikule üritatud dokumente toimetada kätte aadressil Xxxxxxxxxxx, saadetud dokumendid hoiutähtaja möödumisel tagastati. Alates 29.03.2018 on kostja sideaadressiks rahvastikuregistri kohaselt Xxxxxxxxxxx. Xxxxxxxxxxx korteriomanik kinnitas 02.04.2019, et võlgnik ei ela antud aadressil. E-posti aadressilt xxxxxxxxxx võlgnik dokumentide kättesaamist ei ole kinnitanud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelpärimisele vastanud 30.05.2019, et politsei infosüsteemis on J.V.i viimati registreeritud elukoht 30.03.2018 aadressil Xxxxxxxxxxx. Alates 13.11.2018 on isik kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks. Seisuga 10.10.2019 ei ole isikut õnnestunud vahistada. Hageja taotles menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 26.10.
3. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 09.11.2019, mis on puhkepäev, seega tähtaeg saabus 11.11.
4. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 4 Tsiviilasi nr 2-19-108206
2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu J.V.i vastu kohtumenetluses on kokku 240 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 2 tundi selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). 12. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 14.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 5 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5