Obsah (5)

§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-14777 Tsiviilasi A. R. hagi

) § 429 lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja 13.01.2020 telefoni teel teatas, et temal ei ole vastuväiteid hageja avaldusele hagist loobumiseks ning kostjal ei ole tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Tsiviilasi nr 2-19-14777 4.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

Kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Avaldusest loobumine ei riku olulist avalikku huvi (

§ 429lg 4).

Kohus märgib, et hagist loobumise avalduses esitatud loobumise põhjus – hageja ei õpi selle õppeaasta algusest õppeasutuses – on ilmselt ekslikult sõnastatud. Hagi esitati 2019/2020 õppeaasta alguses ning siis hageja õppis. Nimelt hagiavaldusele lisatud xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 19.09.2019 tõendi kohaselt hageja õpib selles asutuses 2019/2020 õppeaastal. Kohus järeldab sellest, et hagist loobumise avalduses on hageja õppeaasta alguse asemel silmas pidanud 2020. aasta algust. Hagejal oleks jätkuvalt õigus elatist nõuda perioodi eest hagiavalduse esitamisest kuni õpingute katkestamiseni (eelduslikult kuni 31.12.2019). Perekonnaseaduse (PKS) § 99 ja § 105 sätestatu alusel määratakse täisealisele õppivale lapsele makstava elatise suurus tema vajadusi ning tema vanemate sissetulekute suurust ja varalist seisundit arvestades. Täisealise lapse ülalpidamisele kohaldub aga ka PKS § 102 lg 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Arvestades tsiteeritud õigusnorme, kostja esitatud väiteid ning tõendeid tema osalise töövõime ja sissetulekute (töövõimetoetus ja toimetulekutoetus) suuruse kohta, on ka perioodi eest hagi esitamisest kuni õpingute katkestamiseni elatise väljamõistmise nõude rahuldamine vähetõenäoline. Seetõttu kohus leiab, et täisealise isiku ülalpidamisnõudest loobumine praeguses asjas hageja huvisid ei riku. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

§ 432

sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Hageja hagist loobumise avalduses kinnitab, et on hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik.

1. Kohus on määranud asja lahendamiseks kohtuistungi 14.01.2020 algusega kell 14.
2. Kuna kohus hagist loobumise tõttu lõpetab asjas menetluse, tuleb määratud kohtuistungi aeg tühistada. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2