) § 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduse üldosas sätestatut.
lg 1 p 3 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist.
lg-s 1 sätestatakse, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (
Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 72 järgi kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada 3 võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töölepingu seaduses ongi töötaja vastutus ette nähtud üksnes süü korral. Hageja käsitab lepingu rikkumisena tööandja vara kahjustamise fakti kostja poolt ning nõuab kogu tekitatud kahju kostjalt väljamõistmist. TLS § 74 lg-st 1 tulenevalt saab hageja kogu tekitatud kahju kostjalt nõuda üksnes tahtliku rikkumise korral. Lisaks tuleb arvesse võtta
sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust puudutavaid reegleid, mille kohaselt sõltub kahju hüvitamise kohustuse tekkimine muu hulgas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgist, hooletuse astmes süü korral kahju ettenähtavusest lepingu sõlmimisel ning põhjusliku seose olemasolust. Hagi rahuldamise eeldusena tuleb kindlaks teha, kas kostja on lepingut rikkunud, kas hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega ning kas kostja on lepingu rikkumises süüdi. Hagiavalduses ja selle täienduses kirjeldatud asjaolude kohaselt kostja on rikkunud töölepingut ja ametijuhendit sellega, et täitis töökohustusi lohakalt ja ei järginud poolhaagise katte eemaldamise tehnikat. Kostja kohustus hoida tema kasutusse antud tööandaja vara heaperemehelikult ning täita vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi on sõnaselgelt sätestatud töölepingu nr xxxxxxx (toimikus lk 35 -39) punktis 6.
lg-st 3 tulenevalt ei pea otsese varalise kahju nõudmiseks hageja tõendama kulude kandmist, nõuda saab ka kahjuga seoses tulevikus kantavate kulude hüvitamist. Seega hageja võib kahjunõude esitada remonttööde kalkulatsiooni alusel. Kostja töötas hageja juures xx xx xxxx – xx xx xxxx , ühe reisi ajal. Kostja võeti tööle katseajaga ning tema töötasuks oli kokku lepitud 470 eurot kuus. Töötaja töökohaks oli lepingu järgi Eesti ning töötaja välislähetuses viibimise ajal oli lepingus kokkulepe maksta töötajale välislähetuse päevaraha vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud määrusetele. Hageja sõnul kostjale mingit täiendavat juhendamist ega väljaõpet ei tehtud, sest kostja oli kogemustega, rahvusvahelistele vedudele spetsialiseerunud autojuht, tal olid olemas kõik vajalikud load ja tunnistused ning hageja eeldas, et kostjal on vajalikud oskused ja teadmised veoki ja haagisega töötamiseks. Kohus leiab, et arvestades kostja töötamise lühikest aega, alampalgas kokkulepitud töötasu ja hagejapoolse juhendamise puudumist, ei saa kostja hageja ees mingil juhul vastutada töötasuna teenitust suuremas summas. 2017.aastal kehtinud maksuvaba tulu määra (180 eurot kuus) ja töötaja maksukoormust (kogumispensioni II sammas, töötuskindlustusmakse, tulumaks) arvestades olnuks kostja netotöötasu 398,46 eurot kuus. 2017.a märtsis oli 23 tööpäeva, seega ühe tööpäeva tasu 17,32 eurot. Kostja töötatud 14 päeva tasuks kujuneks ümardatult 242,50 eurot. Samuti kohus arvestab
lg-s 3 sätestatud põhimõtet, et asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus nõustub kostja kirjalikus vastusest nähtuva seisukohaga, et katusekelgu kõverdunud osa oleks olnud võimalik vähese vaeva ja rahaga parandada, komplektse uue katusekelgu kulu 800,80 eurot ei ole selle kahjustuse kõrvaldamiseks mõistlik kulu. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 150 eurot. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning § 174 lg 1 alusel määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled kulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi asjaolusid ning rahuldamise ulatust (ca 15%), peab kohus õigeks jätta kostja 5 kanda hageja tasutud riigilõivust 75 eurot, s.o osa, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud osale vastava nõudega hagiavalduse esitamisel. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ega analüüsi hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.