jaanuar 2018.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-17077 Tsiviilasi A.K.J.’e ja O.J.’e (seaduslik esindaja H.P.) hagi A.N. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Hagi läbivaatamata jätmine seoses hagi tagasivõtmisega Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: A.K.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht H.P. juures) Hageja 2: O.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht H.P. juures) Hagejate seaduslik esindaja H.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) ; Kostja: A.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx). RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata A.K.J.’e ja O.J.’e (seaduslik esindaja H.P.) 15.11.2017 esitatud hagi A.N. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagejatel on õigus pöörduda uuesti kohtusse (
) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Eeltoodud sätete alusel kohus rahuldab hagejate seadusliku esindaja, H.P. avalduse hagi tagasivõtmise kohta ning jätab hagi läbivaatamata, kuivõrd hageja on avaldanud soovi hagi tagasivõtmiseks enne eelmenetluse lõppu. 4. Kohus selgitab aga, et tulenevalt
lg 1 sätestatust loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hagejad võivad igal ajal pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Kohus selgitab hagejate esindajale, et kuivõrd elatist saab nõuda põlvnemise hagiga koos üksnes arvates hagi esitamisest (mitte tagasiulatuvalt), siis käesolevas asjas hagi läbi vaatamata jätmisega ei saa hagejad enam elatist nõuda alates 15.11.2017 hagi esitamisest, vaid alates uue hagi esitamisest. Kui hagejad sellise õigusliku tagajärjega ei nõustu, on võimalik edasikaebe tähtaja jooksul määruskaebusega käesolev määrus vaidlustada ning taotleda menetluse jätkamist asjas. 5. Poolte kohtuvälise kokkuleppe osas kohus selgitab laste huvides, et tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 95 otsustab kohus isaduse tuvastamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 143 lg 1-2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Seega vanemate kohtuväline kokkulepe ei ole perekonnaseadusega ega laste huvidega kooskõlas ja ei võta pooltelt võimalust nõuda ka hiljem laste põlvnemise tuvastamist, lastele ülalpidamist või lastega suhtlemist. 6.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Et käesolevas asjas jätab kohus jätab hagi läbivaatamata hagejatest olenevatel põhjustel, siis jäävad menetluskulud avalduse esitanud hagejate kanda. Kohtu andmetel käesoleva ajani asjas menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.