← Eesti

2-17-17077/5

Obsah (4)§ 221§ 426§ 424§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Ivika Sillaots Kohtunik Külli Pilv (alus:

§ 221lg 3) Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht 19.

jaanuar 2018.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-17077 Tsiviilasi A.K.J.’e ja O.J.’e (seaduslik esindaja H.P.) hagi A.N. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Hagi läbivaatamata jätmine seoses hagi tagasivõtmisega Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: A.K.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht H.P. juures) Hageja 2: O.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht H.P. juures) Hagejate seaduslik esindaja H.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) ; Kostja: A.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx). RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata A.K.J.’e ja O.J.’e (seaduslik esindaja H.P.) 15.11.2017 esitatud hagi A.N. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagejatel on õigus pöörduda uuesti kohtusse (

§ 426lg 1).

  1. Jätta tsiviilasja menetluskulud hagejate kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas pooltel menetluskulusid tekkinud.
  2. Kohtumäärus kättetoimetada pooltele ning edastada teadmiseks laste elukohajärgsele omavalitsusele, Xxxxxxxxxxx vallale (Xxxxxxxxxxx osavalla kaudu). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  3. Alaealisi lapsi kasvatav vanem, A.K.J.i ja O.J.i ema H.P. esitas laste nimel kohtule 15.11.2017 hagiavalduse teise vanema, A.N. vastu laste põlvnemise tuvastamiseks ning laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Kohus 29.12.2017 määrusega võttis hagi menetlusse ja küsis kostja vastuse. Kostjale asja materjalide kättetoimetamise kohta andmed puuduvad ning kostja vastust ei ole tänaseni kohtule esitatud. 2-17-17077
  4. 15.01.2018 saabus kohtule hagejate esindaja, H.P. poolt paberkandjal allkirjastatud avaldus, milles teatab, et soovib kohtust võtta tagasi avalduse laste A.K.J.e ja O.J.e põlvnemise kindlaks tegemises ja elatise väljamõistmises laste isalt, A.N.lt, kuna on sõlminud laste isa, A.N.ga kohtuvälise kokkuleppe. Avaldusele lisatud 21.12.2017 Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuses toimunud võrgustiku kohtumise protokollist, millele on alla kirjutanud H.P. ja A.N., nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et :„A.N. annab lubaduse, et ei sekku laste ellu, ei suhtle nendega edaspidiselt. Ta katkestab lastega igasuguse suhtluse. H.P. võtab kohtusse esitatud avalduse tagasi.“.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Eeltoodud sätete alusel kohus rahuldab hagejate seadusliku esindaja, H.P. avalduse hagi tagasivõtmise kohta ning jätab hagi läbivaatamata, kuivõrd hageja on avaldanud soovi hagi tagasivõtmiseks enne eelmenetluse lõppu. 4. Kohus selgitab aga, et tulenevalt

§ 426

lg 1 sätestatust loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hagejad võivad igal ajal pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Kohus selgitab hagejate esindajale, et kuivõrd elatist saab nõuda põlvnemise hagiga koos üksnes arvates hagi esitamisest (mitte tagasiulatuvalt), siis käesolevas asjas hagi läbi vaatamata jätmisega ei saa hagejad enam elatist nõuda alates 15.11.2017 hagi esitamisest, vaid alates uue hagi esitamisest. Kui hagejad sellise õigusliku tagajärjega ei nõustu, on võimalik edasikaebe tähtaja jooksul määruskaebusega käesolev määrus vaidlustada ning taotleda menetluse jätkamist asjas. 5. Poolte kohtuvälise kokkuleppe osas kohus selgitab laste huvides, et tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 95 otsustab kohus isaduse tuvastamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 143 lg 1-2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Seega vanemate kohtuväline kokkulepe ei ole perekonnaseadusega ega laste huvidega kooskõlas ja ei võta pooltelt võimalust nõuda ka hiljem laste põlvnemise tuvastamist, lastele ülalpidamist või lastega suhtlemist. 6.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Et käesolevas asjas jätab kohus jätab hagi läbivaatamata hagejatest olenevatel põhjustel, siis jäävad menetluskulud avalduse esitanud hagejate kanda. Kohtu andmetel käesoleva ajani asjas menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.