Obsah (4)

§ 403§ 187§ 459§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 24. oktoober 2018.a , Pä

§ 403alusel.

1. Rahuldada G.R. hagiavaldus H.M.P.’i vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks osaliselt.
2. Vähendada Pärnu Maakohtu 28.08.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-104372 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista G.R.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) tütar H.M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 100 (ükssada) eurot, kuid mitte vähem kui 40 % (nelikümmend protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummääras alates hagi esitamisest s.o. alates
3. novembrist 2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5. H.M.P.’i elatis tuleb tasuda P.P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, selgitusega „H.M.P. elatis“.
6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda v. a. hageja G.R.`i riigi õigusabikulu, mis jääb riigi kanda.
7. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. 2-17-16828 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

1. 09.11.2017 Pärnu Maakohtule esitatud ja 10.11.2017 seisuga täpsustatud hagiavalduses palub G.R. temalt alaealise tütre H.M.P.’i kasuks Pärnu Maakohtu 28.08.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-104372 Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras välja mõistetud elatist (2017.a miinimummäär 235 € kuus ) vähendada ja välja mõista hagejalt alaealise Hiie Maria Paali kasuks igakuine elatis summas 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt hageja leiab, et temalt väljamõistetud elatis on põhjendamatult suur ja PKS § 102 järgi on alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna hageja on osaliselt töövõimetu ning hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, H.J.R., sünd. xxxxxxxxxxx.a. Lapse isa R.V. ei maksa H.J.e ülalpidamiseks elatist. Eesti Töötukassa poolt on 26.06.2017.a. määratud hagejale töövõimetustoetus ühe kalendripäeva eest summas 6,74€ perioodil 18.05.2017.a.-17.05.2022.a (ca 208€ kuus). Sotsiaalkindlustusameti 13.06.2016.a. otsusega nr 1356400 tuvastati hageja töövõime kaotuse protsent 10%, põhjus üldhaigestumine, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.
2. Hageja sissetulek on keskmiselt 520.- € kuus, kuid see ei ole püsiv. Hageja saab töövõime hüvitist summas 208.- € ja õppetoetust summas 200.- € õpingute perioodil (va. Suvekuudel), 50.euri peretoetust, 45.- euri vajaduspõhist peretoetust. Hageja kulutused on suuremad kui igakuine sissetulek, kuid et sugulased aitavad võimalusel ja vajadusel, siis on hageja seni tulnud oma igakuise majandamisega toime. Hageja on juhatuse liige Pärnu Lapsehoidjad Agentuur OÜ-s ( kasumiaruanded Lisa nr. 6) ja testostja Dive Eesti OÜ-s. Hageja õpib Tallinna Ülikoolis. Hagejale ei kuulu ka mootorsõidukeid ning tal ei ole väärtpabereid ja sõidukeid. Hageja igakuised kulud on järgmised: -Eluasemekulud: üür 150 (üürileping lisatud lisas nr.7 ), kommunaalid 54,21 (arve lisas nr 7) -Sidekulud: 21 eurot Internet ja telefon ( lisa nr. 7) -Transport: Igakuised kulud puuduvad, v.a. kostja külastamine Pärnus bussiga (piletid lisa nr.7) -Kulutused tervishoiule, ravimitele minimaalselt 30.- euri kuus. -H.J.R.ile tehtud kulutused: lasteaed 57,34 (hind kirjas Xxxxxxxxxxx lasteaia kodulehel), toidukulu eelmine kuu tasus linn, tantsutrenn 18 eurot kuus, arve manuses on tehtud kahele kuule september ja oktoober. -H.M.P.ile tehtud kulutused ligikaudu 80 eurot kuus. Et külastada H.M.t Pärnus kahel nädalavahetusel, peab Hageja tasuma bussisõitude eest edasi-tagasi Tallinn Pärnu, lisandus toitu ja vabaaja tegevusi koos lapsega. Lisaks tasub Hageja igakuiselt Pärnu Xxxxxxxxxxx lasteaia võlgnevust, summas 115,40€. Ülejäänud kulub toidule ja riietele. Hageja on senini igakuiselt kandnud H.M.P.i huviringide tasu 50.euri kuus. Hageja vastu on inkassonõue ligikaudu summas 18 087,74 eurot. Hagiavaldusele on lisatud tõenditena lasteaia ja huviringi arved, üürileping, sõidupiletid ja kuluarved. 09.02.2018 esitas hageja ka pangakonto väljavõtte. Kostja kirjalik vastus 2 2-17-16828
3. 08.12.2017 kirjalikus vastuses kostja H.M.P.i esindaja teatas, et kostja vaidleb vastu hagiavaldusele täies ulatuses ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja arvates ei ole muutunud elatise suuruse asjaolud ja hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis täidaksid

§-s 459 sätestatud eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vajadused oleksid võrreldes 2015 aastaga vähenenud, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi halvenemise kohta. Hageja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 18.06.2016 otsusest nr 1356400 nähtub, et töövõimetusperiood hagejal oli 18.05.2016 kuni 31.05.2017 ning kehtivat otsust esitatud ei ole, seega on hageja käesoleval ajal töövõimeline. Kostja seisukohta toetab ka asjaolu, et hageja õpib Tallinna Ülikoolis hiina keelt ja kultuuri, mida ei võimaldaks 18.06.2016 otsuses märgitud tervislik seisund. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-17-109314 on Pärnu Maakohtu menetluses H.J.R.i hagiavaldus R.V. vastu elatise nõudes. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma sisstulekute kohta. Kostjale teadaolevalt töötab hageja Tallinna Raamatukogus, kuid hagile ei ole lisatud tõendit töötasu kohta. Samuti ei ole hageja esitanud oma pangakonto väljavõtet, millest nähtuks hageja tegelik sissetulek. Hagi lisana 5 esitatud pangakonto väljavõte on osaline, hageja on esitanud muudetud tõendi. Arve summas 63,66 eurot on väljastatud Pärnu Lapsehoidjad Agentuur OÜ- le ja seda ei saa võtta arvesse hageja kuluna. Kostja ülalpidamise ja kasvatamise igakuised kulud käesoleval ajal on järgmised: eluasemekulud (kommunaalkulud, elekter, telekommunikatsioon) 62,50 eurot, toit 136,34 eurot, majapidamiskulud 16 eurot, transport 38,37 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, haridus 73,77 eurot, riided ja jalanõud 35 eurot, huvialad, üritused ja vaba aeg 33,00 eurot, muud kulud 15 eurot, lisaks tahvelarvuti 10,11 eurot, mööbel, mänguasjad jne. Kokku kulub kostja ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 500,00 eurot, milles hageja ei osale. Hageja on ajavahemikus 28.08.2015 kuni 27.08.2017 tasunud kostja ülalpidmiseks kokku 143,25 eurot (lisa 1 – pangakonto väljavõttest nähtuvalt 98,25 eurot ja kostja sünnipäevaks

1. a sularahas 45,00 eurot), mis on ilmselgelt ebapiisav.
2. Poolte hilisemad seisukohad. 14.02.2018 seisukohavõtus hageja jäi hagi juurde, teatas, et Pärnu Maakohtu otsusega 19.12.2017.a. tsiviilasjas nr. 2-17-109314 on H.J.R.`i isalt R.V.`lt välja mõistetud elatisraha igakuiselt 100.- eurot kuus, kuid kohtuotsusest veel täitma asunud ei ole. G.R. leiab, et kõiki tuleks kohelda võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes. Tema poja isalt on elatisraha välja mõistetud alla miinimumi. 22.06.2018 ja ka 10.07.2018 kompromissi ettepanekus on hageja valmis maksma kostjale igakuiselt 100 eurot elatiseks ja 50 eurot elatisvõlgnevuse jaoks. Hageja ettepaneku kohaselt lisaks jooksvale elatisele elatise võla summas 6980,67 eurot tasub G.R. igakuiste maksetena summas 52,88 eurot 132 kuu (11 aastat) jooksul alates 15.08.
3. a kuni xxxxxxxxxxx. Kostja ettepanekuga ei nõustunud, vaid soovis igakuiseks elatise summaks 200,00 eurot, kuid mitte vähem kui 40% Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalgast alates kompromissi sõlmimisest. 26.07.2018 esitas hageja kohtule Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2018 tõendi hagejal keskmise puude tuvastamise kohta kuni 28.06.2023 (kroonilisest ägenemistega kulgevast närvisüsteemi haigusest tulenevalt piiratud liikumine, käelised tegevused, suhtlemine ning söömine ja joomine. Tema koormustaluvus on alanenud, kergesti tekib väsimus. Esineb lihasnõrkust, kõnetakistusi, nägemishäireid ning iiveldust. Tema parem kehapool on tuim.) 19.09.2018 määruses andis kohus pooltele aja kompromissi või lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 08.10.2018, määrates poolte nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses ning lahendi teatavaks tegemise ajaks 24.10.
4. Tänaseni pooled kohtule käesolevas asjas kompromissi esitanud ei ole. 08.10.2018 kirjalikus seisukohavõtus hageja selgitab, et 2015 aastast saadik on hageja olnud makseraskustes ning tema võlgnevused ulatuvad 11000 euroni. Hageja tervislik seisund kui ka maksehäired on takistuseks uue töö leidmisel. Ka on hagejal üksinda kasvatada teine laps, kelle 3 2-17-16828 isa ülalpidamises ei ole osale. Hageja hetkel aktiivselt tööl ei käi, tema viimane tööleping lõppes 14.08.
5. Hageja oli palgatud asendama lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat. Siiski on hageja kirjas tööotsijana Töötukassas ning otsib tööd, mis talle sobiks õpingute kõrvale ja tema tervise tõttu. Hageja enda sissetulek on väga väike või seda ei olegi, ta saab töövõimetoetust, pensioni ja õpingute perioodil vajaduspõhist õppetoetust. Kohalik omavalitsus toetab lapse lasteaia, huviringide, hageja ravimite ja elamispinnaga seotud kulutustega. Hageja on teinud kostja esindajale kompromisse, millest ta on keeldunud. Hageja ei soovi, et temapoolne ülalpidamine oleks tema mõlema lapse puhul erinev. Hageja esitas oma pangakontode väljavõtted perioodi oktoober 2016-oktoober 2018 kohta. 08.10.2018 seisukohavõtus kostja jääb oma vastuväidete juurde, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, leides, et hageja ei ole tõendanud, et kostja vajadused oleksid vähenenud võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-104372 tuvastatud vajadustega. Samuti ei ole asjas tõendatud, et hageja sissetulek oleks vähenenud võrreldes eelnimetatud kohtuotsuse tegemise ajaga. 15.10.2018 menetluskulude nimekirja alusel palub hagejalt välja mõista kulutused lepingulisele esindajale summas 930 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

§ 459lg 2 alusel saab nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist alates hagi esitamisest. 6. Perekonnaseaduse (Pk

S) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et kui ülalpidamiseks kohustatud isik soovib maksta elatist lapsele alla seadusega sätestatud minimaalmäära, siis peab ta tõendama PkS § 101 lg 2 asjaolude esinemist ja mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimalda temal maksta elatist vähemalt seadusega sätestatud minimaalmääras. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus v. olukord , kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Pärnu Maakohtu 28.08.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-104372 on tõendatud, et hageja G.R.’ilt on välja mõistetud kostja, alaealise H.M.P.’i (sündinud xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 28.08.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 4 2-17-16828 alammäära, mis alates 01.01.2015.a moodustas 195 eurot, alates 01.01.2016.a 215 eurot, alates 01.01.
2. a 235 eurot ja alates 01.01.2018.a 250 eurot). Kohtuotsus jõustus 03.10.2015.a. Kohtuotsuse tegemisel kohus tuvastas, et G.R.’i ülalpidamisel on peale kostja veel üks laps, 0xxxxxxxxxxx sündinud H.J.R., kelle isa maksab talle elatist kokkuleppel teadmata summas alla miinimumi. Samuti kohus tuvastas, et G.R.i esitatud palgatõendist ja muudest tõenditest nähtuvalt oli tema sissetulekuks perioodil 1.12.2014-30.04.2015 palk, lapsega haiguslehel olemisel saadud töövõimetushüvitis ja peretoetus kokku keskmiselt 463.25 eurot kuus. 2015.a kohtuotsuses kohus leiab, et on olemas õiguslik alus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaldamiseks ehk elatise määramiseks alla miinimummäära, kuna G.R.il on veel üks alaealine ülalpeetav. Otsust ei nähtu, et G.R.’i sissetulekut ja varalist seisundit mõjutanuks lisaks alla 3-aastase väikelapse eest hoolitsemisele ka tervislik seisund.
3. Käesolevas asjas hageja G.R.’i esitatud tõenditest nähtuvalt on tema tervislik ja varaline seisund tänaseks võrreldes elatise välja mõistmise ajaga
4. aastal halvenenud ning kohtu hinnangul esinevad PKS § 102 tulenevalt kaks alust elatise määramiseks alla miinimummäära. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti 13.06.2016.a. otsusega nr 1356400 tuvastati hagejal töövõime kaotuse protsent 10%, põhjus üldhaigestumine, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Eesti Töötukassa poolt on 26.06.2017.a. määratud hagejale töövõimetustoetus ühe kalendripäeva eest summas 6,74€ perioodil 18.05.2017.a.-17.05.2022.a. Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2018 otsusega tuvastati G.R.’il keskmisele puude raskusastmele vastav muu (erijuhtum) funktsiooni kõrvalekalle (kroonilisest ägenemistega kulgevast närvisüsteemi haigusest tulenevalt piiratud liikumine, käelised tegevused, suhtlemine ning söömine ja joomine. Tema koormustaluvus on alanenud, kergesti tekib väsimus. Esineb lihasnõrkust, kõnetakistusi, nägemishäireid ning iiveldust. Tema parem kehapool on tuim.) SKA otsus kehtib kuni 28.06.2023 so 5 aastat. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendi põhjal on hageja tervislik seisund ka viimase kahe aasta jooksul halvenenud. Hagiavalduse esitamise ajal hageja sissetulek tema enda teatel oli töövõimetoetuse, peretoetuse ja õppetoetuse ning osaajaga tööst summas ca 520 eurot kuus, oktoober 2018 seisuga hageja kinnitusel ta hetkel ei tööta, kuid on Töötukassas tööotsijana kirjas. Maksu- ja Tolliamet 12.02.2018 vastuseks kohtu päringule teatas, et september 2017 – detsember 2017 perioodil sai G.R. maksustatavat tulu (maksjad Dive Eesti OÜ, Eesti Haigekassa ja Tallinna Keskraamatukogu) brutos kokku 283,98 eurot. 09.02.2018 hageja poolt esitatud SEB panga konto väljatrüki kohaselt perioodil 01.09.2017 – 08.02.2018 laekus hageja kontole (peamiselt töövõimetoetused, peretoetused) kokku 1785 eurot, mis teeb 4 kuu keskmiseks sissetulekuks 446,45 eurot, millega on tõendatud, et hageja sissetulekud hagi esitamise ajal on väiksemad kui
5. aastal. Hageja G.R. on ainuosanik ja juhatuse liige Pärnu Lapsehoidjad Agentuur OÜ-s (reg.kood 14006456), millel 2017.a majandusaasta aruande järgi kasum puudus. G.R.’ile ei kuulu kontrollitud registrite andmetel kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid ega muud registreeritavat vara. Kostja poolt esitatud tõendi, Pärnu Maakohtu 19.12.2017 otsusega on G.R.’i teise lapse, H.J.R.’i ülalpidamiseks välja mõistetud tema teiselt vanemalt, R.V.lt tulenevalt tema ülalpeetavate arvust ja varalisest seisundist elatis 100 eurot kuus, so alla miinimummäära, millega hagejale langeb ülalpeetava eest hoolitsemisel suurem koormus, kui oli teada 2015.a otsusetegemise ajal. Kostja esindaja vastuses on selgitanud, et kostja igakuised kokku kulud on 500 € kuus. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb käesoleval juhul arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 5 2-17-16828 PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb elatise alla miinimummäära väljamõistmisel lähtuda alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning arvestada ka hageja varalise seisundiga. Asjas kogutud andmete põhjal kohus on kindlaks teinud, et hageja sissetulekud hagi esitamisest alates novembris 2017.a on olnud 450-520 eurot, millega rahaliste vahendite enda ja laste vahel võrdsel jaotamisel vastavalt PKS § 102 lg 2 sätestatule on igaühe osa 150 – 173 € (520:3). Samas on ainuüksi hageja enda eluasemekulud + kommunaalmaksed ca 200 eurot kuus. Hageja töövõime on alates 2016.a tuvastatult vähenenud närvihaigusest tingitud puude tõttu ning tal on ka PKS § 97 lg 1 p 2 tulenev ülalpidamiskohustus alaealise lapse H. J. Roots’i suhtes. Hageja ei ole suutnud viimaste aastate jooksul tasuda kostjale elatist, millega on täitemenetluses tekkinud elatise võlgnevus üle 6000 euro. Nii nagu kostja on välja toonud, et tema vajadused on tänaseks kasvanud 2015.a võrreldes, saab ka öelda, et kostja ülalpidamisel oleva lapse vajadused on kasvanud ning elukallidus tõusnud, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostja vajadused ning hageja sissetulek ei ole muutunud. Kohus nõustub kostja vajadusi ja hageja sissetulekuid arvestades sellega, et elatise vähendamine 50 eurole kuus ei ole küllaldaselt põhjendatud. Hageja on pakkunud kompromissina 2018.a juunis ja juulis, et tasub kostjale elatist 100 € kuus ja suudab siis tasuda ka elatise võlgnevus 50 € kuus, kokku 150 eurot kuus. Kohus leiab, et on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatist sellises ulatuses ning mõista G.R.’ilt kostja kasuks välja alates hagi esitamist 09.11.2017 elatis 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 40 protsenti Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast kuus. Menetluskulud. 9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt siis on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda ja kostja menetluskulusid lepingulisele esindajale kohus kindlaks ei määra. Hagejale on kohtumäärusega 15.09.2017 määratud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Seega tuleb nimetatud kulud jätta riigi kanda. Hagejale määratud esindajana riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega, kuivõrd advokaat ei ole tasutaotlust veel esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 6