lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on S. N. (seaduslik esindaja I. N.) hagi R. V.e vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 16.01.2018 korraldaval kohtuistungil kostja võttis isaduse tuvastamise nõude osas hagi õigeks (mille kohta kohus vormistas osaotsusena hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata) ja pooled sõlmisid elatise nõude osas kokkuleppe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kostja maksab hagejale elatist 250 eurot kuus, kuid Tsiviilasi nr 2-17-16804 mitte vähem perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalsest elatisest, alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse lapse ema arvelduskontole. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi. Kohus lisab poolte kokkuleppele elatise maksmise kuupäeva, et igakuise elatise makse sissenõutavaks muutumise aeg oleks üheselt mõistetav.
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.