) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. 6. Jooksva elatise suurus ja väljamõistmine.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal U.T.l, kes ei ela hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus eeltoodud seadusjärgses miinimummääras. Kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud
lg 1 sätestatud miinimummääras elatise maksmise nõudes alates 01.12.2017 ning on seda kohustust kohtumenetluse ajal ka nõuetekohaselt täitnud. Hageja esitatud pangakonto väljatrükist nähtuvalt (tl. 64) tasus U. T. 02.12.2017 elatist 235 eurot, mille osas hageja esindaja A. L. istungil (protokoll tlk. 53) on kinnitanud, et summa võib arvestada detsember 2017 3
lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab perioodi 01.11.2016 – 30.11.2017 eest saamata elatist summas 410 €. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja pidi hagejale elatist maksma miinimummmääras ning on tasunud hagetava perioodi 01.11.2016 – 30.11.2017 jooksul elatist vanemate kokkuleppe alusel ema kontole 1895 eurot ja lapse kontole veel 730 eurot, kokku 2586 eurot (tõendatud konto väljatrükkidega tlk. 9, 11 ja 35). Samuti ei ole pooltel vaidlust, et kostja on maksnud hagejale rahas elatist vähem, kui seadusjärgne miinimumäär ette näeb ja vaidlust ei ole ka vähemmakstud summas. Kostja leiab aga, et on vähemmakstud summa ulatuses andnud hagejale ülalpidamist muul viisil ja võis kulutused elatisesummast maha arvata. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ning nõuab võla tasumist. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja selgitustega istungil ning tutvunud kostja 19.01.2018 arvamuses toodud arvutustega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on istungil (tlk. 52-54) omaks võtnud, et käis 2017.a märtsis reisil 2 nädalat ning 2017.a oktoobris reisil 1 nädala. Kostja arvutuste järgi oli kostjal sellega seoses sõidukulusid (10 x Paikuse ja Kilingi-Nõmme vahet) summas 125 eurot, kuna käis tööpäevadel iga päev kodust Kilingi-Nõmmest lapse juurde Paikusele, viis lapse süüa jms. Samuti oli kostjal hagetaval perioodil erinevatel kuudel lapse Kilingi-Nõmme ja Paikuse vahet sõidutamise kulusid seoses sellega, et laps viibis kostja juures (dets 2016 35 €, 2017 jaanuaris 55 €, veebruaris 20 €, aprillis 10 €, mais 25 €, kokku 270 €). Kohus leiab, et lapse ema reiside ajal lapse vaatamas ja kontrollimas käimine ning muudel aegadel lapsega suhtlemiseks lapse enda juurde sõidutamine tuleb lugeda kostja enda kuluks lapse hoolduskohustuse täitmisel ning neid kulusid ei saa arvata elatise katteks. Kui vanemad ei ela koos, tuleb lapse suhtlemisõiguse tagamiseks vajalikud nn külastuskulud üldjuhul kanda vanematel võrdselt ning neid ei loeta ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Kohus leiab siiski, et põhjendatud on elatisest maha arvata oktoobris 2017, ema reisi ajal kostja poolt lapsele antud nädala söögiraha 50 eurot, mille asjaolusid kostja kirjeldas küllalt täpselt ning millisele maksele hageja istungil otseselt vastu ei vaielnud. Samuti on põhjendatud maha arvata elatisest kostja sõidukulud oktoobris 2017 - lapse viimine Säreverre kooli ja sealt koju toomine (Kiling-Nõmme - Xxxxxxxxxxx), kokku 2 sõitu ning sõidukulud kevadel 2017 seoses põhikooli lõpetamise eel lapse eraõpetaja juurde sõidutamisega (6 x Paikuse – Kilingi-Nõmme). Hageja esindaja on nimetatud sõitude toimumise istungil õigeks võtnud. Kohus Googlemapsi andmete alusel (https://www.google.ee/maps?source=tldsi&hl=en ) arvestab sõidupikkuste osas KilingiNõmme – Paikuse –Kilingi-Nõmme distantsiks 80 km ning Kilingi-Nõmme – Xxxxxxxxxxx – Kilingi-Nõmme distantsiks 215 km. Kohus nõustub veebis avalikult kättesaadavate andmete põhjal kostja kütusekulu arvestusega diiselsõiduki puhul keskmiselt 10 liitrit/100km ning 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.