Põhjendatud ei ole käibemaksu lisamine riigilõivule, põhjendamatud on hageja enda tarbeks enne hagi esitamist tellitud eksperthinnangute kulu, advokaadikulu on ülemäärane. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 punktile 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine ei riku menetlusosaliste seadusega kaitstud õigusi ega huve ega avalikku huvi ning tuleb rahuldada. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.
kohaselt ei saa hageja pärast hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on selles asjas loobunud hagist seetõttu, et pärast hagiavalduse esitamist on kostjad nõude rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud kostjate kanda, v.a pool riigilõivust, mille tagastamist on hagejal hagist loobumise korral õigus taotleda ja mis jääb seetõttu hageja kanda. Kostjad leiavad, et
lg 6 alusel tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostjad on hagi kohe õigeks võtnud ning nad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus kostjate sellise seisukohaga ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest järelduvalt on kostjate kinnistul asuvate puude üle piiri hageja kinnistule ulatuvad oksad ja juured olnud poolte vahel aastaid vaidlusküsimuseks. Hageja on enne kohtule hagiavalduse esitamist saatnud kostjatele 11.07.2017 pöördumise, milles taotles vaidlusaluste puude kõrvaldamist ja teatas, et ootab selles osas kostjate seisukohta 10 päeva jooksul. Kostjad 20.07.2017 vastuses teatasid hagejale selgesõnaliselt, et hageja pakkumine võtta maha kostjate kinnistul asuvad puud ei ole kostjatele vastuvõetav. Hageja on kostjate vastuväidetele vastanud 06.08.2017 ja teatanud kavatsusest võtta oma kinnisvara kaitseks ette kõik vajaliku. Eeltoodust tulenevalt on kostjad oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, hagi esitamist ei saa lugeda ennatlikuks ega põhjendamatuks. Kostjad on hageja nõude rahuldanud pärast hagist teadasaamist. Seega tuleb kulud jätta kostjate kanda. Kostjad ei ole esile toonud
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.
p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks muu hulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
l p 1).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus osaliselt nõustub kostjate vastuväidetega hageja menetluskulude suurusele riigilõivule lisatud käibemaksu ja esindajakulude suuruse osas. Menetluskulude summa 2007 eurot, mille hüvitamist hageja taotleb, sisaldab käibemaksu, sh ka riigilõivu summa on näidatud koos käibemaksuga, kuigi riigilõivule käibemaksu ei lisandu. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas andnud
lg 10 kohast kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu hagejale ei hüvitata menetluskuludelt arvestatud käibemaksu. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks ning riigilõiv 300 eurot on vaieldamatult hageja vajalik kulu. Kostjate poolt hüvitatava riigilõivu suuruseks arvestab kohus 150 eurot, kuna
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus hagist loobumise korral taotleda poole riigilõivu tagastamist, seega ei ole alust nõuda selles osas riigilõivu hüvitamist kostjatelt. Nõustuda ei saa kostjate seisukohaga, et hageja menetluskuluks ei saa arvestada menetluse eelselt hageja enda huvides tehtud kulusid OK Acer OÜ ja Arcus Projekt OÜ eksperthinnangute saamiseks. Nimetatud eksperthinnangud on arusaadavalt tehtud eesmärgiga välja selgitada piiril kasvavate puude ohtlikkus ja mõju hageja kinnistul asuvatele hoonetele ehk tegemist on tõenditega, millest nähtub puude mahavõtmise vajadus ja mis seega põhistavad hageja nõuet. Kohus ei arvesta hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks nõude koostamist kostjatele esitamiseks (kuivõrd hagiavalduse koostamine on eraldi välja toodud, siis eelduslikult on kohtumenetluse eelselt esitatud nõudekirjaga), mille ajakuluna on koos asja materjalidega tutvumisega näidatud 3 tundi. Samuti ei arvesta kohus esindaja ajakuluks, mille hüvitamist kostjatelt nõuda, täiendava kirja koostamisele ja kostjatele esitamisele ning hagist loobumise taotluse koostamisele kulunud 1,5 tundi. Hageja esindaja kohtueelselt kostjatele nõude koostamise ajakulu kohus ei pea kohtumenetluses hüvitatavaks kuluks, esindaja poolt väidetavalt koostatud nõudekirja ei ole hagiavaldusele lisatud. Hagist loobumise avaldus on esitatud ühes menetlusdokumendis menetluskulude nimekirjaga, mille koostamise ja esitamise kulu hüvitamist nõuda ei saa. Samuti ei ole kohtule esitatud hageja esindaja väidetavat täiendavat nõudekirja kostjatele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kuludest on mõistlikud ja põhjendatud materjalidega tutvumise, analüüsi ja hagiavalduse (sisuline osa 5,5 lk) koostamise ajakulu. Kohtu hinnangul on selleks piisav 6 tundi. Hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) on mõistlik ja kohtupraktikas tunnustatud. Kuna kohus ei määra hagejale menetluskuludelt tasutud käibemaksu hüvitamist, on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada, 600 eurot.
lg 4 ja hageja taotlusel kohus märgib lahendis, et kostjatel tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist. Kohtunik Heli Käpp /Allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.