← Eesti

2-17-16489/17

Obsah (6)§ 100§ 101§102§ 99§ 97§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kau

§ 100lg 4).

Elatis ja elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda laste seadusliku esindaja K.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Xxxxxxxxxxx, selgitus: „Xxxxxxxxxxx elatis, mis kuu eest“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TsMS § 163 lg.1 alusel poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud

  1. K.P. (endise perenimega K.) esitas esmalt 03.11.2017 hagiavalduse poeg K.K.’u ülalpidamiseks elatise nõudes, mis võeti menetlusse 14.11.
  2. 03.06.2018 saabus kohtule K.P.’ ilt hagiavalduse täiendus - G.K.u (seaduslik esindaja eestkostja K.P.) hagiavaldus R.K..u vastu alates 01.12.2017 miinimummääras elatise nõudes ja avalduse liitmise taotlus. Avalduse kohaselt 27.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16674 määrati R.K..u alaealise tütre G.K.u eestkostjaks K.P., lapsed kasvavad ühes peres. Hagiavalduse kirjelduse kohaselt Xxxxxxxxxxx valla lastekaitse nõuniku juures sõlmiti 26.01.2018a K.P.u ja R.K..u vahel kokkulepe, mille alusel R. kannab G. ja K. pool elatis summast K. arvele ja teise poole katab lastele riiete ostmise ja arvete maksmisega, kuid aprilli kuus ta keeldus täitma oma kohustusi, nõudes hoopis aruandeid kulutatud rahade osas. 30.09.2018 seisuga täpsustatud hagiavalduses paluvad hagejad (seaduslik esindaja K.P., end. K.) välja mõista kostja R.K..’ult alates 01.09.2017 K.K.u kasuks ja alates 27.02.2018 G.K.u kasuks elatise

§ 101

lg 1 sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 250 € kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejate esindaja märgib enda sissetulekuks töötasu (Xxxxxxxxxxx) keskmiselt 661, 36 € kuus ning peretoetused ca 870 eurot 4 lapse pealt kokku. Hagiavalduse kohaselt laste isa elab eraldi perest alates august 20xxxxxxxxxxx. Laste kasvatusega seonduvaid kulusid toetas osaliselt alates august 20xxxxxxxxxxx. sest lõpuks läks tööle. Hagejate andmetel R.K.. töötab Soomes, xxxxxxxxxxx, alates 9.09.20xxxxxxxxxxx. Kontakti saab temaga sotsiaalmeedia kaudu ja ka telefoni teel, kuid oma aadressi ta ei avalda. Jaanuar 2018a. pöördus K.P. abipalvega Xxxxxxxxxxx valla lastekaitse nõuniku poole kus sai 26.01.2018a vanemate vahel sõlmitud kokkulepe mille alusel R. kannab G. ja K. pool elatis summast ema arvele ja teise poole katab lastele riiete ostmisega, kuid aprillis 2018 kostja keeldus täitmast oma kohustusi, nõudes emalt aruandeid kulutatud rahade osas ning 3.09.2018a. meili teel tunnistab R.K.. Valla poolt kinnitatud lepingut enda suhtes kehtetuks ehk siis nii nimetatud "petulepinguks". Hagejate esindaja väitel R.K..ule jäi lastele kuuluva Kredexi toetusest renoveeritud korter, ning K.P. oli sunnitud võtma laenu, et osta perele elamispind kus lapsed saavad elada rahulikus õhkkonnas, kuid korter vajab 2

(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489 renoveerimist. Hagejate esindaja K.P.’i selgitusel ühes ruumis viibimine R.K..uga on tema jaoks ohtlik, sellele on tõestus xxxxxxxxxxxes käidud perenõustamise kohtumisel. Lisaks on prokuratuuris pooleli kohtuasi R.K..u rünnakust pipragaasiga tema autos K.K.u tagasi toomisel 18.06.2018a.
  1. Kostja kirjalik vastus. 11.01.2018 kostja vastuses R.K.. palub hagi rahuldamata jätta, leides, et ta on ülalpidamise kohustust piisavalt täitnud, ostes lapsele asju ja tasudes vajalikke arveid, 4 kuu jooksul kokku 1943,82 eurot (lisanud tõendid). Oli nõus kokkuleppeks, teatades, et tema sissetulek on ca 1000 € kuus. 01.10.2018 vastuses peale hagide liitmist kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata, arvesse võtta hagejatele makstavaid lastetoetusi ning mõista hagejatele elatise välja alla miinimummäära, lähtudes hagejate tegelikest igakuistest kuludest. Esitatud dokumentide põhjal on G.K.u igakuisteks põhjendatud kulutusteks 372 eurot. Seega tuleks mõlemal vanemal panustada summas 186 eurot. Lisaks tuleb arvestada ka seda et riiklike lastetoetustega on 27,5 euro ulatuses kostja maksma kohustatud elatisest riiklike lastetoetustega kaetud. Seega on 150 euro suurune kompromissettepanekus pakutud elatise summa igati G.K.u huvisid arvestav. Kostja leiab, et hageja 1 õigustatud elatise summa hetkel on 110 € ning hageja 2 elatis summas 150,50 €. Kostja tegi kompromissettepaneku maksta kummalgi lapsele 150 eurot kuus, kuna leiab, et 300 eurot pluss peretoetus vastab laste tegelikele vajadustele.
  2. Menetluse edasine käik. 16.11.2018 määrusega kohus määras asja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse, nõudis pooltelt andmed alates 01.09.2017 kuni käesoleva ajani hagejatele antud ülalpidamise ja ostetud asjade kohta, hagejatelt elatise võlgnevuse arvestuse ning kostjalt pangakonto väljavõtted ja muud tõendid sissetulekute kohta alates 01.01.2018 kuni käesoleva ajani. Samuti kohus palus hagejatelt andmed, kui palju hagejad on saanud lapsetoetusi alates 01.09.2017 kuni käesoleva ajani ning selgitada kummagi lapse kulutuste erinevuse põhjuseid – 30.09.2018 täpsustatud hagiavalduse järgi K.le kulub 295 € kuus ja G.le 450 € kuus (G. eluasemekulud ja tervisekulud on suuremad K. kuludest), arvesse võttes kostja 01.10.2018 vastuväiteid. Kohus tegi pooltele veelkord ettepaneku jõuda kompromissile hiljemalt 30.11.
  4. 29.11.2018 esitas hagejate esindaja kohtule arvestuse, milles võttis õigeks, et kostja on alates 01.09.2017 (avalduses ekslikult 2018) - 30.11.2018 laste ülalpidamisest osa võtnud summas 4215,40€ ( konto väljavõtted lisatud eraldi failidena) järgmiselt: 1) esindaja K.P. konto v.v. 2194,95€; 2) hageja G.K. konto v.v. – 495€, 3) hageja K.K. konto v.v. - 60€. Ostetud asjad: Hageja G.K.ule ostetud esemed, tasutud koolitused ja teenused summas 608€ (kooli lõpukleit - ca 40€, spordijalatsid - ca 20€, talvejope- ca 60€, MTÜ Jalgpalliklubi Xxxxxxxxxxx Vaprus kahe õppemaksu arve - 28€, Kokkola Cup 1/2 osamaks - 110€, hambaravi, breketite 1/2 arve - 350€). Hageja K.K.ule ostetud esemed ja tasutud koolitused summas 197,83€ ( joped 2tk - 78,96€, triiksärk - 19,95€, spordijalatsid - 36€, talvemüts ja kindad - 12,98€, kõrvaklapid -29,94€, Spordiklubi LEO kahekuu arved - 20€. Lisaks on kostja korteri elektri arved 10.09.2017 - 30.12.2018 - 293,82€, 19.11.2017 kostja poolt müüdud auto vahenditest - 100€ sularahas, samsung grand prime - 20€, akupank - 29,80€. K.K.u igakuised sidekulud ilma interneti kasutamiseta millede konkreetne summa teadmata, oletatavasti on need 8€ ulatuses, seega 15kuud x 8€ = 120€. G.K.u sidekulud ilma interneti kasutamiseta 1.09.2017 - 3.09.2018 olid kostja kanda, andmed teadmata, oletatavasti 8€ , seega 12kuud x 8 = 96€. Hagejate arvestuse kohaselt, arvestades et hageja G.K. elas K.P.`iga, kes kattis tema kulud, kuigi polnud kohustatud enne 27.02.2018 ja peretoetus kanti kostjale, mille ta kandis üle tütre arvele alates 01.11.2017 ( G.K. konto v.v. ), on kostja võlg hagejate ees kokku 3164,60 €: perioodi 01.09.2017 - 31.12.2017: elatise miinimum määr 470€ kahele lapsele, 4 kuu eest - 1880€; perioodi 01.01.2018 3
(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489 - 30.11.2018: elatise miinimum määr 500€ kahele lapsele, 11 kuu eest - 5500€. 1880€ + 5500€ 4215,4€( osavõtt ülalpidamisest ) = 3164,6€. Peretoetuste andmed. Hagejate esindajal on ülalpidamisel 4 alaealist last: 2 last on eelnevast abielust ( tütar D.P. xxxxxxxxxxx. ja tütar K.P. xxxxxxxxxxx. ) ning ainsaks vanemaks on neil hagejate esindaja ja sissetulekuks vaid Eesti Riigi laste peretoetus ja hagejate esindaja sissetulek, 1 laps (K.K. xxxxxxxxxxx. ) on kostjaga ühine laps ja 1 laps ( G.K. xxxxxxxxxxx.) on kostja laps kuid alates 27.02.2018 kohtumääruse alusel on seaduslik eestkostja lapsel K.P. kuigi ülalpidamis kohustusi kandis hageja esindaja juba alates kooselu algusest 14.11.2007, aga peretoetus laekus kostja arvele kuni 27.02.2018 ( peretoetuste väljavõtted lisatud eraldi failidena ). 1) hageja K.K. peretoetus on 100€ + 100€( lasterikkaperede toetus )= 200€ kuus, 01.09.2018 - 30.11.2018 = 3000€; 2) hageja G.K. peretoetus esialgse eestkostest alates 01.01.2018 on 295€ kuus, 01.01.2018 30.11.2018 = 3245€. Laste transpordikulud. Hagejate selgitusel G. suured transpordikulud on tingitud tema huvikoolist milleks on jalgpall, mida aga ei kiida kostja heaks. G. kuulub kolmele jalgpalli klubile ja on Eesti naiste jalgpallikoondise liige, tema trennid on pea igapäevased ning toimusid 32km eemal kodust, Pärnus ja Xxxxxxxxxxxs ja lõppesid kl. 21:00 või 23:00. 1.09.2017-30.01.2018 tuli hageja esindajal ta peale trenni koju tuua sest nii hilja ei liigu ühissõidukid R. külla, teise jalgpallis käiva lapse vanemaga oli kokkuleppitud ülepäeva järelkäimine , kuid G. toodi siis vaid Xxxxxxxxxxx alevikuni kuhu tuli ikka lapsele järgi sõita, 28km edasi tagasi tee. G.t sai transporditud mitmeid kordi ka Pärnu Haiglasse jalgpalli mängul saadud tõsise trauma tõttu ja hambapolikliinikusse. Alates 27.08.2018 elab G. Pärnu linnas eestkostja poolt üüritud korteris koos vanema õega, kus omandab edasi haridust peale Xxxxxxxxxxx Põhikooli lõpetamist Xxxxxxxxxxes. Pärnus elades on G.l transpordi kulutused vaid kaugliinide ühissõidukitele jalgpalli mängudele ja võistlustele sõitmiseks. Kuni 01.08.2018 kasutas G. ühissõidukite teenust kasutades sularaha ja peale seda e-pileti teenust ( e-piletite väljavõtted lisatud eraldi failina). K. transpordi kulud on seotud tema huviringidega mis toimusid peale tunde samas Xxxxxxxxxxx Põhikoolis ja lõppesid hiljem kui tuli buss siis sai tal järel käidud oma transpordiga, need kulud polnud suuremad kui 20€ kuus. Kuid suuremad kulutused oli lapsega Pärnu ja Viljandi haiglate külastamisel kuna K.l on tuvastatud närvisüsteemi kahjustus mis tekkinud kostja vägivaldsest ja ebastabiilsest käitumisest peres 10a jooksul Laste eluaseme kulud. G.K. eluaseme kulud. Kuni 01.09.2018 elas G.K. kodus J. külas kus eluasemekulud ( 01.02.2018-30.11.2018 ) olid jagatud 5 pereliikme vahel mille summa oli 50€ ulatuses ühe liikme kohta, aga 01.09.2018 üüris hageja esindaja korteri Pärnulinnas G.K.ule koos vanema õega kus nad omandavad edasi haridust peale Xxxxxxxxxxx Põhikooli lõpetamist. G. korteri üüri osa hind lepingu järgi on 110€. ( Xxxxxxxxxxx majutuse väljavõte lisatud eraldi failina). K.K. eluaseme kulud. K. eluaseme kulud suurenesid alates 1.09.2018 kui G.K. ja ta õde kolisid Pärnu linna üüripinnale, seega jagunesid eluaseme kulud nüüd 3 liikmele. Kuid on jäänud märkimata eluasemesoetamiseks lastele võetud laen 03.2018 mille summa on 35€/kuus igale liikmele peres 01.03.2018( laenu väljavõtted lisatud eraldi failina ). Laste tervishoiukulud. G. kulud tervishoiule on enamjaolt tingitud hambaravi teenuse kasutamisest. Kuna G.l oli vale hambumus siis see häiris tema und ( norskamine ) , paraku ei kuulunud antud defekt haigekassapoolt rahastatud nimekirja seega tuli ravi kulud enda kanda millest kostja hüvitas vaid 1/2 breketite paigaldamise osa kuid enne paigaldamist oli lapsel ortopeedilised protseduurid ettevalmistumiseks, ning koos breketi paigaldusega pidi soetama veel eraldi hooldusvahendeid mis ei kuulunud kostjaga jagatud arvesse kuna need teened tuli tasuda koheselt. Kokkola Cupil 2017 G. vigastas mängul jalga ja kuna taastumiseks peale operatsiooni vajas laps erinevaid ravi hooldus vahendeid tuli need ka ise soetada. Kuna apteegis on ka koos korraga kõigile lastele ostetud ravimeid ja muud siis on keerukas välja tuua arvete seast just G.le kulutatud vahendid. (AS Unimed Kliinikute hambaravi teenuste väljavõte ja apteekidest ostude konto väljavõted lisatud eraldi failina ). 4
(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489 K.le on määratud psühhiaatri poolt igapäevane ravi ravimite manustamisega ning K. vajab pidevat jälgimist ja juuresolekut, mis tõttu on hagejate esindaja pidanud tööajast kasutama seda aega (võimalusel tegi töötunde järgi oma vabast ajast või jäidki töötunnid puuduvaks), seal hulgas ka lapse uuringutele viimine ja toomine nii Viljandi kui Pärnu Haiglasse. ( SA INNOVE otsus 20.09.2018a K.K. lisatud eraldi failina ). Laste koolitarvete, riiete jms esemete kulud ja muud kulud. Kuna hagejate esindajal on ülalpidamisel 4 alaealist last siis koolitarbeid ja riideid/jalanõusid, hügieeni tarbeid ja muid vajalikke esemeid ostetaks üheskoos mis on soodsam ja aja kokkuhoiu mõttes mõistlik, seega täpset arvestust siin kohal on teha väga keerukas. On säilinud vaid mõned tšekid ja väljavõtted (kulutšekid lisatud eraldi failidena ). Lisaks on Hageja esindaja on kandud osa vahendeid hageja arvele summas 1638,96€ mis teeb 15kuu jaotuses 109,26€/kuu mis on ka märkimata elatise avalduses( G.K.ule kulutatud konto vv on lisatud eraldi failidena). 5. 30.11.2018 vastuses kohtule kostja tõi välja, et on teinud lastele ostetud asjade ja ülekannetena kulutusi kuni 07.09.2018 kokku 3926,25 eurot ja lisaks kandnud veel perioodil 07.10.2018 – 29.11.2018 summasid kokku 110 eurot. Seega on kostja kandnud perioodil 01.09.2017 – 29.11.2018 laste kulusid kokku summas 3926,25 + 110 = 4036,25 eurot. Kostja hinnangul tagasiulatuva elatise võlg puudub. Kostja jäi 01.10.2018 esitatud vastuväidete ja pakkumise juurde (150 € lapse kohta), kuid teatas uute asjaoludena, et on töötu ja osaliselt töövõimetu, mistõttu moodustab tema ainukese sissetuleku hetkel töövõimetuspension. Kostja esitas tõendid selle kohta, et kostja on töötuna arvele võetud 02.11.2018, tal on alates 06.04.2017 kuni 05.04.2022 tuvastatud keskmine puue ning väljastatud kuni 05.04.2022 kehtiv töövõime kaart. Eesti Töötukassa on määranud kostjale alates 12.11.2018 töövõimehüvitise 217,50 eurot kuus. Kostja jääb seisukohale, et hagejate igakuiseid kulud on kaetud, kui kostja tasub mõlemale lapsele 150 eurot ning lisaks on olemas ka

§102

lg-s 2 väljatoodud mõjuv põhjus elatise miinimummäärast väiksemas määras väljamõistmiseks, siis ei ole põhjendatud mõista käesoleval juhul kostjalt välja elatist tema mõlemale lapsele

§ 101lg-s määratud summas.

Kostja soovib veel rõhutada, et on seisukohal, et 150-eurone elatise summa mõlemale lapsele on igati mõlema lapse huvisid arvestav, kuid kui hagejate ema esitatud tõenditest nähtub, et igakuised kulud ühe lapse kohta on väiksemad kui 355 eurot (mõlemale vanema panus 300 eurot + igakuine lapsetoetus 55 eurot), siis tuleb kostjalt elatis välja mõista summas, mis on võrdne laste igakuiste kuludega. Käesolevaks hetkeks ei ole hagejate ema laste kulusid tõendanud, kuid kohus on andnud selleks tähtaja hiljemalt 30.11.2018. Siinkohal tuleks ka silmas pidada mõlema lapse kulusid eraldi, kuivõrd hagejate praeguseks poolt esitatud dokumentidest nähtub, et eeldatavasti on K.K.u igakuised kulud väiksemad kui G.K.ul. Pooled ei ole kohtu määratud ajaks kompromissi kohtule esitanud. 05.12.2018 esitas hagejate esindaja K.P. andmed ja tõendid, et on alates 26.11.2014 töötuna arvele võetud ning saab kuni 12.03.2019 töötuskindlustushüvitist ca 325 eurot kuus (10,83 € päevas) ja alates 13.03.2019-29.08.2019 hüvitist ca 260 € kuus (8,66 €/päev). Samuti esitas Sotsiaalkindlustusameti 04.12.2018 otsuse selle kohta, et alates 30.10.2020 kestusega kuni 30.10.2020 on hagejal 1, K.K.ul tuvastatud keskmine puue. 06.12.2018 seisukohavõtus kostja nõustub hagejate õigeksvõetud summaga 4125,40 euroga ja nõustub, et lähtuda tuleb sellest summast. Kostja on oma lastele perioodil 01.09.2017 – 30.11.2018 tasunud elatist määras, mis on igati laste parimate huvidega kooskõlas, seega tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Jooksva elatise osas hagejate arvutustele ja tõenditele tuginedes kostja leiab, et G.K.u kuludeks saab pidada u 359 eurot, millest poole ehk 179,50 euro ulatuses tuleb tasuda kostjal ning igakuisteks K.K.u kuludeks saab pidada u 282 eurot, millest poole ehk 141,50 5

(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489 euro ulatuses tuleb tasuda kostjal. Kui kohus hoolimata kostja selgitustest ning vastuväidetest, leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt viimases (30.11.2018 esitatud) dokumendis laste kulud väljatoodud summades on põhjendatud igakuiselt ka edaspidi, siis palub kostja kohtul arvestada igakuiste lastetoetustega ning sellisel juhul tuleb G.K.ule tasuma kohustatud elatise summaks 174,46 eurot ((643,92-295)/2 =174,46) ning K.K.ule tasuma kohustatud elatise summaks 66,66 eurot ((333,32 – 200)/2 = 66,66). Kohtuotsuse põhjendused
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et K.K.’u ja G.K.’u hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
  2. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lastele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (01.01.2017 oli 235,00 eurot kuus, alates 01.01.2018 on 250,00 eurot).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 6

(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489
  1. Pooltel ei ole vaidlust selles, et K.P.i (end. K.) ja R.K..u kooselust on sündinud 06.05.2009.a poeg K.K. ning tulenevalt Pärnu Maakohtu 27.02.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-16674 on R.K..’u hooldusõigus tema alaealise, xxxxxxxxxxx.a sündinud tütre G.K.u suhtes piiratud ja G.K.u eestkostjaks on määratud kuni lapse täisealiseks saamiseni K.P. (tlk. 77-85). Hagiavalduse ja eestkostemääruse asjaoludest nähtuvalt alates 01.09.2017 elab K.K. ning alates novembrist 2017 ka hageja G.K. K.P.’i juures ja on tema ülalpidamisel. Seega elavad hagejad kostjast lahus. Rahvastikuregistri väljatrükkidest nähtuvalt otsuse tegemise aja seisuga on hagejate esindaja, K.P.’i ülalpidamisel 4 alaealist, sh kaks kostja last ning kostjal, R.K..’ul kaks alaealist ülalpeetavat, so hagejad.
  2. Väljamõistetava elatise suurus. Hagiavaldusega, hagejate 29.11.2018 elatise võlgnevuse arvestuse ning kostja 30.11.2018 kirjaliku vastuse ja 06.12.2018 seisukohaga, kuid ka poolte esitatud muud tõenditega – kuludokumentide ning pangakonto väljavõtetega ja eeskätt hagejate 29.11.2018 õigeksvõtuga on tõendatud, et hagetaval perioodil 01.09.2017 – 30.11.2018 kandis kostja hagejate ülalpidamiseks kulutusi kokku vähemalt 4215,40 euro eest. Kuna hagejate arvestuses ei ole kõikide summade osas välja toodud, kumma hageja jaoks kulutus tehtud on (sh nt sõidukikulu, akupank, Samsung jms esemed), loeb kohus, et kostja on arvestuslikult katnud sellest summast mõlema hageja kulutusi võrdselt, so summas 2107,50 eurot, mis vastab

§ 101

lg 1 kehtiva elatise miinimummäära järgi 8,5 kuu miinimummääras elatisele, samas kui hageja K.K.u tagasiulatuva elatise nõue (01.09.2017 – 30.11.2018) hõlmab 15 kuud ja hageja G.K.u tagasiulatuva elatise nõue alates 27.02.2018 hõlmab 9 kuud ja 2 päeva. Seega kostja tehtud kulutused 2018.a elatisenõudeid täielikult ei kata. Vanem on kohustatud oma alaealist last

§ 97lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt laste vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (

§ 101lg 1).

Seega on seadusega kooskõlas ja õigustatud hagejate nõue välja mõista kostjalt elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.

  1. a 250,00 eurot). Kostjal on 2 last, kostja on kuni novembrini 2018.a töötanud, kuid ei ole oma varalise seisundi kohta 2018.a tõendeid esitanud. Kostja jaanuaris 2018 teatas, et tema palk on ca 1000 eurot kuus, konto väljavõtte järgi sai oktoobris 2017 Xxxxxxxxxxx-lt kokku 1875 €, novembris 2017 on teinud oma arvele sularahamakseid üle 6000 euro ning alates detsembrist 2017 andmed kostja sissetulekute kohta puuduvad. Kohus nõudis Maksu ja Tolliametilt tõendid kostjale laekunud maksustava tulu kohta – MTA 26.11.2018 teate järgi R.K..ul perioodil 01.07.2017 – 31.10.2018 maksustatav tulu Eestis puudus, 2017.a tulumaksudeklaratsiooni järgi oli ainsaks tuluks 2017.a Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud pension 854,08 eurot, so 71,17 € kuus. 30.11.2018 seisuga kostja teatas, et on alates 02.11.2018 töötu, tal on keskmine puue ja saab töövõime hüvitist ca 217,50 eurot kuus. Lisatud kostja pangakonto väljavõtte järgi Swedbank kontol perioodil 01.01.2018 – 29.11.2018 on olnud 11 kuu jooksul sissetulekud 5952,75 eurot, so keskmiselt 541 eurot kuus, kusjuures peamiselt on tegemist sularaha sissemaksete või maksetega oma kontode vahel. Muude kontode väljavõtteid kostja ei ole esitanud. Samas kogu menetluse aja ning ka töötuks jäämise ajal novembris 2018 jäänud varem kompromissettepanekutes esitatu juurde - välja mõista kostjalt 150 eurot kuus kummalegi lapsele.
  2. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid (sh sissetuleku vähenemine ja töö kaotus alates novembrist 2018) ei õigusta seaduses sätestatud miinimummääras elatise välja mõistmata jätmist. Kohtu kogutud andmetel oli kostjal, vaatamata temal aprillis 2017 tuvastatud keskmisele puudele võimalik töötada, enne hagi esitamist 2017.a novembris sai kostja Soome ettevõttest palka üle 1800 euro ning kuni novembrini 2018 oli kostjal piisav sissetulek, et 7

(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489 katta laste erinevaid kulutusi 15 kuu jooksul enam kui 4000 euro ulatuses (arvestuslikult keskmiselt 280 eurot kuus). Kostja väited, et tema sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus ei ole eluliselt usutav. Kostja ei ole selgitanud, miks ta alates 02.11.2018 töö kaotas ega ole toonud esile ka tervisest v muudest asjaoludest tulenevaid takistusi uue töökoha leidmiseks. Samal ajal hagejate esindaja on selgitanud, et kasvatab 4 last, kellest üks, täpsemalt hageja K.K. on puudega ning lapse kõrvalt ei ole emal kerge tööd teha, alates 26.11.2018 on ka K.P. töötu terviseseisundi tõttu ning laste kõrvalt uue sobiva töö leidmise võib olla raskendatud. Kostja R.K.., olles 2 lapse isa, on kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ning selleks otsima mõistlikult tulutoovat tegevust kuni laste täisealiseks saamiseni ning kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt esile toonud, miks ta ei saa seda teha. Samuti kostja on

§ 102

lg 2 kohaselt kohustatud eelkõige oma kulutusi piirama ja jagama tema käsutuses olevaid vahendeid võrdselt enda ja laste vahel, kui tema sissetulekud ei ole piisavad tema enda kulude katmiseks ja elatise maksmiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise

§ 101

lg-s 1 sätestatud minimaalses määras alates 01.12.2018 igakuuliselt laste K.K.’u ja G.K.’u ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

  1. Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel.
  2. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi alates 01.01.2017 olid lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot. Alates 01.01.2018 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 55 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot. PhüvS § 20 lg 1 ja 4 kohaselt eestkostetava või hooldatava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel. Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta. PhüvS § 21 lg 1 kohaselt Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Hagejate esindaja on teatanud, et perioodil september 2017 – november 2018 on ta saanud K. puhul lapse toetust 100 € ja lasterikka pere toetust 100 €, G. eest on saanud seoses eestkostega peretoetust 295 eurot kuus. Lisatud on kontoväljavõte Sotsiaalkindlustusametilt laekumiste kohta alates 2018.a jaanuarist 869,18 eurot kuus. Kohus siinkohal selgitab, et G.K.ule makstav peretoetus koosneb lapsetoetusest 55 € kuus ja eestkostetoetusest 240 € kuus (PerehüvS § 20 lg 4), viimast summat saab laps, kelle vanem ei täida kohustust last kasvatada, st antud juhul asendab eestkostetoetus G. K.u teise vanema panust lapse ülalpidamisse ning seda ei saa kostja endapoolsest panusest maha arvata, vaid arvestada saab G. puhul üksnes lapsetoetust 55 eurot. Samuti kohus leiab, et olukorras, kus K.P. kasvatab 4 last, kellest üks on puudega, olles samal ajal töötu, ei ole põhjendatud arvata lasterikkapere toetusest osa kostja kasuks, kelle kahte last kasvatab K.Prants. Kohus nõustub, et Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-21-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredel. Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi ja sama lahendi punktist 14 nähtub, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetuse poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul hagejad on vastavad andmed esitanud ja kohus võimaldab kostjal 8

(9)Tsiviilasi nr 2-17-16489 vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 sätestatud, hagejatele makstud lastetoetusest K.K.u kohta alates 2017.a arvestatud 100 eurost 50%, so 50 euro ulatuses kuus ning G.K.u kohta alates 2018.a arvestatud 55 eurost 50%, so 27,50 euro ulatuses kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad ning nende saamine sõltub PHS § 17 lg 1 ja 2 järgi ka sellest, kas ja millises õppeasutuses hagejad jätkavad õpinguid 16-aastaseks saades, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta ega määra protsendina kindlaks, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. Eeltoodut arvestades tuleb kostjal maksta kummagi lapse ülalpidamiseks K.P.i kontole elatist otsuse tegemise ajal, so alates
  1. detsembrist 2018 summas 250 eurot kuus lapse kohta, kokku kahe lapse kohta 500 € kuus, millest saab maha arvata pool hagejatele makstud lapsetoetust (2018.a K. kohta 50 eurot kuus ja G. kohta 27,50 € kuus), so hetkel moodustab K.K.u kuu elatis 200 eurot ja G.K.u kuu elatis 222,50 eurot, mis vastab sellele, et hageja K.K.u kulud hagejate todud andmetel on mõnevõrra väiksemad hageja G.K.u kuludest. Hagejatele makstava elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus.
  2. Tagasiulatuva elatise võlgnevus.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja 1, K.K. nõuab kostjalt elatise maksmist alates 01.09.

  1. a, hagi esitati kohtusse 03.11.
  2. Otsuse tegemise aja seisuga perioodi 01.09.2017 – 30.11.2018 ehk 15 kuu eest miinimummääras väljamõistetud kostja elatise võlgnevus hagejatele moodustab: K. elatise võlg 3690,0 eurot (arvutuskäik: K. elatis 2017.a eest 940 € (4 kuud x 235€/kuus) + 2018.a eest 2750 € (11 kuud x 250 €) = 3690 €) ja G. elatise võlg 2266,66 eurot (arvutuskäik: 2018.a 9 kuud + 2 päeva = 2250 + 16,66 (so 2 päeva x 8,33€/päev) = 2266,66 eurot) , millest tuleb maha arvata hagejatele samal perioodil makstud perehüvitised järgmiselt: 750 eurot K. eest (arvutuskäik: 100 eurost 50%= 50,00 € x 15 kuud (sept 2017 - nov 2018) ning 275 eurot G. eest (arvutuskäik: 55 eurost 50%, so 27,50 x 10 kuud (veebr - nov 2018) = 275 eurot). Lapsetoetuste hüvitiste mahaarvamise järel elatise võlg moodustab K. elatise puhul 3690-750 = 2940 eurot ja G. elatise puhul 2266,66 – 275 = 1991,
  3. eurot. Hagejad on seisuga 29.11.2018 õigeks võtnud ning kostja on seisuga 06.12.2018 kinnitanud, et kostja on alates 01.09.2017 kuni 30.11.2018 maksnud hagejatele elatist ja ostnud hagejatel erinevaid asju ning tasunud hagejate sidekulusid jms kulutusi kokku summas 4215,40 eurot, mis teeb arvestuslikult lapse kohta 2107,70 eurot. Kuivõrd hageja G.K.u ees on kostja võlg 1991,66 eurot, siis sab eeltooduga lugeda kostja kohustuse G. ees seisuga 30.11.2018 täidetuks ning arvestada tema osas veel 116,04 eurot (2107,70 – 1991,66= 116,04) K.le võlgnetava elatise katteks. Kokkuvõttes võlgneb kostja tagasiulatuva elatisena hageja K.K.ule 716,26 eurot (2940 – 2107,70 - 116,04). Kohus mõistab kostjalt hageja K.K.u kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 01.09.2017 – 30.11.2018 eest summas 716,26 eurot ja jätab hageja 2, G.K.u osas tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõude rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lõike 1 hagi osalise rahuldamise korral on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.