← Eesti

2-17-16290/21

Obsah (4)§ 102§ 101§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-16290 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. september 2018, Pärnu kohtum

§ 102

lg-le 2 ei saa kostja oktoobrikuus sündiv laps jääda vähemkindlustatuks kui hageja. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning kuulanud menetlusosalised ära 01.06.2018 ja 23.08.2018 kohtuistungitel, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja XX on AA ja CC laps, kostja on isana kantud lapse sünniakti. Pärnu Maakohus 20.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-3130 kinnitas XX (seadusliku esindaja kaudu) ja CC vahelise kompromissi, mille kohaselt kostja CC tunnistab XX ülalpidamise kohustust alates 01.06.2013 igakuiselt summas 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja esitas 31.10.2017 kohtule hagi elatise suurendamiseks

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärani.

Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud. 3. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist suurendada alates hagi esitamisest, see on alates 31.10.2017. 3

(8)Tsiviilasi nr 2-17-16290 4. Hageja palub suurendada elatise summat seaduses sätestatud minimaalmäärani.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2017. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 470 eurot, seega

§ 101lg 1 kohane miinimumelatis ühe lapse kohta oli 2017.

aastal 235 eurot.

  1. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 500 eurot ning miinimumelatis 250 eurot kuus.
  2. Hageja on kohtupraktikale tuginedes seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamise kulusid ei tule tal tõendada, kuna elatist soovitakse suurendada miinimummäärani. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt ka nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10). Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2115, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).
  5. Kuna Pärnu Maakohtu 20.06.2013 kohtumäärusega kinnitati hageja ja kostja vahel kompromissi korras elatise suurus ning määruses kohus ei ole tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kohus nõustub hagejaga, et elatise suurendamisel miinimummäärani ei tule lapse kulusid tõendada, kuid hagejal on kohustus välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud - näidata ära, millised asjaolud on varasemaga võrreldes muutunud ja tuua välja lapse tegelikud vajadused. Üksnes see, et seadusega kehtestatud minimaalse elatise suurus on muutunud, ei ole üldjuhul elatise suuruse muutmise aluseks. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.01.2013 tunnitasu alammääraks 1,90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot. Seega 20.06.2013 elatise kokkuleppe kinnitamise ajal kehtis elatise alammäär 160 eurot ning hagejale makstava elatise suurus 200 eurot ei olnud miinimumelatisega seotud.
  6. Hageja menetluse kestel on esitanud andmed lapse kulude suuruse kohta ning ka tõendeid kulude kohta. Kostja ei vaielnud vastu tõendite avaldamisele, kuid taotles jätta võõrkeelsed tõendid kui arusaamatud asja lahendamisel arvestamata, kostja arvates ei ole hageja lisatud eestikeelsed selgitused piisavad. Kohus leiab, et selles asjas esitatud võõrkeelseid tõendeid, milleks on peamiselt xxxxxkeelsed arved ja teatis makstavate toetuste suuruse kohta, saab asja lahendamisel TsMS § 33 lg 1 teise lause alusel arvestada, koos hageja selgitustega on tõendite sisu kohtule arusaadav ning tõendite ametliku tõlke nõudmine oleks elatise suurendamise nõude hinda arvestades ebamõistlik.
  7. Kirjalikes menetlusdokumentides hageja esindaja poolt loetletud lapse kulude summa kokku on ca 950 eurot. 23.08.2018 kohtuistungil hageja esindaja täpsustas lapse kulude summaks 608 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 304 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui hageja tugineb elatise suurendamise nõude põhjendamiseks sellele, et lapse kulud on alampalga summast suuremad (ehk ülalpidamiskohustuse võrdse jaotumise korral peaks mõlemad vanemad 4

(8)Tsiviilasi nr 2-17-16290 panustama miinimumelatise summa), tuleks kulude suurust siiski tõendada ka siis, kui elatise suurendamist nõutakse üksnes miinimumini.
  1. Kostja leidis, et lapse kulud ei ületa summat 475,70 eurot ühes kuus. Kostja ei vaidlusta hageja näidatud ühes kuu kuludest elektrikulu 7,70 eurot, trennide kulu summas 50 eurot. Lapse muid kulusid kostja aktsepteerib hageja näidatust väiksemas ulatuses: eluasemekulud summas 130 - 140 eurot, sidekulud 8 eurot, lasteaiamaks 120 eurot; kulud söögile, joogile, hügieenitarvetele ja riietele kokku 150-200 eurot. Kostja vaidles vastu automaksu ja auto kindlustuse kulude lapse kuluks arvestamisele, kostja hinnangul hageja seaduslik esindaja saaks kasutada soodsamaid transpordivahendeid lapse transportimiseks. Kohtuistungil kostja kompromissi arutamisel möönis, et lapse kulud kuus võivad ulatuda 540 550 euroni, seega kummagi vanema kanda 275 eurot kuus, kuid arvestada tuleb ka riiklikku toetust. Arvestades hageja eest makstavat lapsetoetust 148 eurot, jääbki kummagi vanema kanda mitte rohkem kui 200 eurot, seega elatise suurendamiseks alust ei ole.
  2. Kohus leiab aga, et kostja tuginemine sellele, et Eestis elades oleksid lapse kulud väiksemad ja elatise suuruse muutmiseks alust ei ole, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on elatise kokkuleppe sõlmimisel faktiliselt aktsepteerinud, et lapse kulud on miinimumist kõrgemad – elatise suuruseks lepiti kokku tolleaegsest miinimumelatisest 25% võrra suurem summa. Järjest suurema alampalga kehtestamine (ja sellega seotult miinimumelatise suurenemine) on vähemalt osaliselt tingitud elukalliduse tõusust. Koos elukalliduse tõusuga suurendavad paratamatult ka hageja kulud. Lisaks on kostja vastuväited elatise suurendamise nõudele vastuolus tema tegeliku käitumisega: hageja pangakonto väljavõttest (I kd, lk 37 – 51) nähtub, et kui seaduses sätestatud minimaalse elatise suurus ületas poolte vahel kokkulepitud elatise suuruse, on kostja tegelikkuses tasunud lapsele elatist kehtivas minimaalmääras. Nii on kostja 2016.aastal maksnud elatist 215 eurot kuus ja 2017.a kuni oktoobrikuuni (elatise suurendamise hagi esitamiseni) on kostja samuti keskmiselt tasunud 235 eurot kuus, kuigi mõnel kuul mitmes jaos ja on olnud elatise võlgnevust.
  3. Kohus, võttes arvesse kostja seisukohti ning hageja esitatud tõendeid ja selgitusi, leiab, et hageja põhistatud ja vajalikud kulud ühes kuus keskmiselt on järgmiselt: - Elektrikulu 7,70 eurot, mida ka kostja aktsepteerib; - Trennide kulu summas 50 eurot, mida ka kostja aktsepteerib; - Automaksu ja auto kindlustuse kulusid summas 27,52 eurot. Kostja vaidlustas lapse kuluna automaksu ja autokindlustuse kulu, kuid möönab, et arvestades lapse vanust ja asjaolu, et laps iseseisvalt veel ei liikle, kulub lapse transpordile teatav summa. Transpordikulu olemasolu lapsel saab eeldada. Kohtuistungil hageja esindaja esitatud andmete kohaselt lapse sõidutamiseks läbitavate kilomeetrite (100 - 150 km nädalas) ja kütusekulu (10 l/100 km, Xxxxxx bensiini hind 1,7 €/l) põhjal tuletatav transpordikulu oleks oluliselt suurem. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on kuluga, mille tõendamine oleks TsMS § 233 lg 1 kohaselt ebamõistlik. Hageja on sisustanud transpordikulu autoga seotud kuludega, mida hageja esindaja suudab tõendada. Kohus möönab, et Eestis ei oleks hageja seaduslikul esindajal automaksu, kuid lapse kulude vajalikkuse määramisel peab kohus põhjendatuks arvestada lapse tegeliku elukoha riigiga. Eluliselt usutavad on AA põhjendused, et lapse transportimine ühistranspordiga ei ole kaasneva ajakulu tõttu võimalik. Laps käib eestikeelses eralasteaias, mis ei ole elukohale lähim lasteaed, ühistranspordiga (AA sõnul ei otseliini nende kodust lasteaeda ei ole, teekonnal tuleks ümber istuda teise liini sõidukisse) last lasteaeda viies ei jõuaks AA ise õigeaegselt tööle ega õhtul lapsele lasteaeda järele minna. - lapse eluasemekulu (üür + vesi) 168,13 eurot kuus on hageja esindaja leidnud üürikulu jagamisega leibkonna liikmete arvuga. Hageja esindaja selgituste kohaselt sõltub eluasemekulu suurus tema sissetulekute suurusest ja muutub kord aastas. AA xxxxxliikmelise pere (tema ja xxxx last) kasutuses on 3-toaline korter, 89,8 m
  4. Kohus leiab, et praegusel juhul on näidatud suuruses kulu (1/3 üürisummast) käsitatav kasutuseelise väärtusena. Lapse kasutuses olev tuba (hageja esindaja sõnul 20 m2) moodustab kogu korterist 22%, lisaks oma toale kasutab laps ka 5
(8)Tsiviilasi nr 2-17-16290 ühiskasutuses olevaid kõrvalruume ja kööki. Samas 2- ja 3- toalise korteri üürihindade erinevus on vähem kui 20%. Seetõttu kohus asub seisukohale, et 1/3 üürihinnast vastab ka kasutuseelise, mida X saab vanema üüritavas korteris elades, väärtusele. – Sidekulu 8 eurot. Hageja seaduslik esindaja palus lapse sidekuluks arvestada 12,84 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et lapse mõistlik sidekulu kuus ei ületa 8 eurot. x-aastane laps ei kasuta iseseisvalt telefoni ega internetti täiskasvanuga võrreldavas mahus. Vanem ei ole soetanud mobiiltelefoni lapse pärast ega kasuta ka internetti üksnes lapse huvides. Vajadus kasutada telefoni muu hulgas lapsega seotud asjade ajamiseks ei põhjenda sidekulude võrdselt pereliikmete vahel jagamise vajadus. - Lasteaiamaks 290 eurot, kulu on tõendatud lasteaiamaksu arvega summas 290 eurot (tl 97, I kd). Kostja vaidleb kulu suurusele vastu ja leiab, et põhjendatud kuluna tuleb arvestada lasteaia maksuks 120 eurot kuus, mis vastab Eestis lasteaia kohatasu ja söögiraha orienteeruvale summale ühes kuus. Kohus leiab, et lasteaiatasu 290 eurot kuus on lapse põhjendatud ja vajalik kulu. AA soovib, et laps omandaks alushariduse eesti keeles, mistõttu käib laps eestikeelses eralasteaias ja läheb järgmisel aastal ka eesti kooli. Lapse lasteaias käimine on eeltingimuseks, et AA saaks tööl käia ja teenida sissetulekut, millest muu hulgas hagejat ülal pidada. AA sõnul käib laps praegu ka eelkoolis, mille maksumus on 98 eurot kuus, seda kulu ei ole hageja esindaja lapse kulude summas arvesse võtnud. AA teada koolis tuleks maksta 390 eurot kuus, kuid see sisaldab ka kõiki väljasõite, koolis söömist ja esmaseid õppevahendeid. X koolimineku ajal kehtivat kooli tasu ei saa praegu hinnata, kuid kohtu hinnangul saab järeldada, et lasteaia lõppemise järel kulud ei vähene. - Söögikulud 150 eurot kuus; - hügieenitarbed, olmekulud, riided kokku ca 100 eurot. Hageja on arvestanud söögile, hügieenitarvetele, olmekuludele ja riietele kokku 300 – 400 eurot kuus. Kostja leiab, et selleks ei kulu kokku üle 150-200 euro kuus, laps saab süüa ka lasteaias, koolis. Kohus leiab, et lapse söögikulud kuus võivad mõistlikult olla 150 eurot kuus ning riided, olmekulud ja hügieenitarbed ei ületa 100 eurot kuus. Hageja esindaja ei ole arvestanud lapse kulude hulka tervishoiukulusid. AA eelistab lapsega käia (pere)arsti juures Eestis, kuid kuna puudub Eestis tervisekindlustus, siis on visiidid ja protseduurid tasulised ja AA ei pea õigeks nõuda kostjalt nende kulude osalist katmist. Eeltoodud arvestuse kohaselt moodustavad lapse vajalikud kulud kuus ca 800 eurot. 12. Kostja leiab, et elatise suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka riiklikke ning kohaliku omavalitsuse poolt lapsele makstavaid toetusi. Hageja, viidates Riigikohtu praktikale, leiab, et elatise suuruse muutmisel makstavaid toetusi arvestama ei pea. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel, sh elatise suurendamise otsustamisel, tuleb toetustega arvestada, kui kostja seda taotleb. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud otsuse p-s 28.2 asunud kolleegiumi täiskoosseisus seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kostja on palunud kohtul arvestada asjaoluga, et lapse kulutused on osaliselt kaetud Xxxxx riigi poolt makstava toetusega. Esitatud tõendi kohaselt XX osas talle makstav toetus on kuus 148 eurot, millest 48 eurot on üksikvanema toetus ja 100 eurot lapsetoetus. Toetuste summa 148 euroga on XX igakuiste vajaduste summa (800 eurot) osaliselt kaetud ning vanematel tuleb katta ülejäänud ca 650 eurot, seega kummagi vanema osa oleks 325 eurot ehk nõutavast miinimumelatisest suurem. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue suurendada kostja poolt hageja ülalpidamiseks makstavat elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimumsuuruseni.

Elatist suurendatakse alates hagi esitamisest 31.10.2017. Kuni 31.12.2017 tuleb tasumisele kuulunud elatise suuruseks lugeda 235 eurot ning alates 01.01.2018 on elatise suurus 250 eurot kuus, kuid mitte vähem

§ 101

lg-s 1 sätestatust (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal hagiga hõlmatud perioodi eest tasutud elatisesummadega. 13. Kohus on seisukohal, et aluseid elatise suurendamata jätmiseks või taotletust väiksemas 6

(8)Tsiviilasi nr 2-17-16290 ulatuses suurendamiseks ei ole.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud arvestada oma praegu olemasoleva xxxxxliikmelise leibkonnaga ja oktoobris sündiva lapsega. Kohus leiab, et ka need asjaolud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus pidada üleval kostja elukaaslase lapsi. Käesoleva otsuse tegemise ajal ei saa kohus arvestada veel sündimata lapsega, sest puuduvad andmed (sündiva lapse kulud/vajadusi, kostja elukaaslase varandusliku seisund ja sissetulekud), mille alusel hinnata, kas hagejale makstava elatise suurendamise järel jääks kostja peatselt sündiv laps hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

  1. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna kohtu hinnangul alust kostja väide, et ta teenib äärmiselt väikest sissetulekut, käesoleval hetkel õpib ega ole võimeline hagejat suuremas summas ülal pidama. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema kõik mõistlikult võimaliku, et teenida piisavat sissetulekut, mis võimaldaks tal katta nii enda kui oma laste vajalikud kulud. Hageja on terve ja töövõimeline noor mees. Õppima asumine on kostja valik. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja lapseootel elukaaslase ja peres juba kasvava x lapse kõrvalt pühendub ainult õppimisele ega teeni mingit sissetulekut. Kostja on esile toonud, et töötas suvel xxxxxxxxxxx ning litsents on tal alles. Samuti on kostja aeg-ajalt käinud tööl xxxxxxxxxxxxxx välismissioonidel, esitatud tõendite kohaselt viimati vähemalt veel 2018.a esimeses pooles.
  2. Eeltoodu alusel kohus rahuldab XX hagi CC vastu elatise suurendamiseks. Kohus suurendab Pärnu Maakohtu 20.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3130 XX ja CC vahel kokkulepitud elatise suurust, lugedes alates hagi esitamisest 31.10.2017 kuni 31.12.2017 XX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 235 eurot kuus ning alates 01.01.2018 kuni X täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1).

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kuu eest ette, seega tuleb elatis maksta selle, kuu, mille eest elatist makstakse, esimeses pooles. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal lastele tasutud elatisesummasid. Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades aga, et tegemist on alaealise lapse elatise nõudega isa vastu, lapse vajaduste loetlemine ja elatise suurendamise põhjendamiseks eluliste asjaolude väljatoomine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, mistõttu ei olnud hageja seaduslikul esindajal vältimatult vajalik kasutada kohtusse pöördumiseks advokaadi abi. Kohus peab õiglaseks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Heli Käpp Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2019 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:
  2. Tühistada Pärnu Maakohtu
  3. septembri 2018 otsus kohtu määratud 7

(8)Tsiviilasi nr 2-17-16290 menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja CC kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
  1. Hageja XX apellatsioonkaebus rahuldada.
  2. Kostja CC apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. Võtta vastu kostja poolt
  4. novembril 2018 tõendina esitatud K. K. sünnitunnistus ja hageja poolt
  5. novembri 2018 vastusele lisatud Pärnu Maakohtu
  6. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-13-
  7. Keelduda kostja apellatsioonkaebusele lisatud Facebooki postituste väljavõtte vastuvõtmisest.
  8. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja CC kanda.
  9. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.