2-17-16066/28

(2)Tsiviilasi nr 2-17-16066

1. Tuvastada, et D. (sündinud xxxxxxxxxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xxxxxxxxxxx Sindi Linnavalitsuses, sünnidokumendi nr 126-10-2011/34) põlvneb A..st (M., isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx)
2. Kohtuotsus kättetoimetada pooltele ja saata 10 päeva jooksul perekonnaseisukande muutmiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele (TsMS § 455 lg 2).
3. Menetluskulud põlvnemise asjas jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on A.. (M.) hagi B., C. ja D. vastu isaduse vaidlustamise ja isaduse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt E. oli B.ga (kostja 1) abielus perioodil 13.09.1995 a. – 04.03.2014 a. Abielu kestel sündisid C. (kostja 2) ja D. (kostja 3). Kostjate sünniakti on kostjate isana kantud B. (sünnitunnistused lisatud). E. ja B. kooselu oli sisuliselt lõppenud juba 2006 aastal. E. ja A.. (hageja) on abielus alates xxxxxxxxxxx a. Kostjad 2 ja 3 elavad koos oma vanemate S. ja A..ga. E. avaldas 2017 a. juunikuus hagejale, et kostjate isa on hageja ning kostjate isana rahvastikuregistrisse kantud B. ei ole kostjate bioloogiline isa. E. väite kontrollimiseks teostati 13.09.2017 a. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis uuring, mille käigus kohtuekspert tuvastas, et hageja on laste isa. Hageja soovib vaidlustada B. isaduse ja tuvastada hageja isaduse kostjate suhtes. Avaldusele on lisatud 19.10.2017 notariaalselt kinnitatud B. poolt A..le antud nõusolek isaduse vaidlustamiseks ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 25.09.2017 koostatud uuringuakt nr 17T-GL
4. 28.02.2018 kirjalikus vastuses iseseisva nõudeta
5. isik E. kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid hagile, kostjate 2 ja 3 esindajana tunnistab hageja A.. nõudeid, et kohus tuvastaks, et B. ei ole kostjate isa. Samuti tunnistavad kostjad nõudeid, millega hageja palub tuvastada, et C. ja D. põlvnevad A..st. E. kostjate emana kinnitab, et kostjate bioloogiline isa on A.., mida tõendab DNA-ekspertiisi akt. Lapsed elavad koos oma bioloogilise isa, A..ga ning ema E.ga ühe perena. Rahvastikuregistrisse laste isana kantud B. ei ole kostjate bioloogiline isa ning ei osale nende igapäevaelus ega kasvatamises. 09.04.2018 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagi juurde, palus selle rahuldada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja B. võttis hageja nõuded õigeks nii isaduse vaidlustamise nõudes kui ka põlvnemise tuvastamise nõudes, selgitades, et on notariaalse nõusoleku andnud, et laste isadust võib vaidlustada. DNA ekspertiisi on läbinud ja see on tuvastanud, et hageja on laste isa. Samuti nõustus istungil hagiga täielikult E., on notariaalse nõusoleku isaduse vaidlustamiseks andnud, soovib, et sünniaktis oleks lastel õige isa, kes on A... Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi materjalidega ja poolte seisukohtadega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Perekonnaseaduse § 91 lg 1 ning TsMS § 442 järgi kostjate õigeksvõtu alusel. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-17-16066 PKS § 91 lg.1 järgi isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Nimetatud isaduse vaidlustamise ja tuvastamise hagi tuleb esitada ühes menetluses. Eelnimetatud sätte mõtteks on kaitsta lapse sotsiaalset perekonda ning anda lapse bioloogilisele vanemale võimalus vaidlustada teise mehe isadust üksnes siis, kui ta ise astub senise vanema asemele. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-48-12. Hagiavaldusele lisatud Sindi Linnavalitsuse 16.03.2009 väljastatud sünnitunnistuse, kanne nr 8 (tlk.7), samuti rahvastikuregistri 02.03.2018 väljatrüki järgi (tlk 129) on C. (sündinud xxxxxxxxxxx) sünniakti isana kantud B. ja lapse ema on E.. Hagiavaldusele lisatud Sindi Linnavalitsuse poolt 14.11.2011 väljastatud sünnitõendi nr126-10-2011/34 (tlk.8), samuti rahvastikuregistri 02.03.2018 väljatrüki järgi (tlk 130) on D. (sündinud xxxxxxxxxxx) sünniakti isana kantud B. ja lapse ema on E.. Hagiavaldusele on lisatud 19.10.2017 notariaalselt kinnitatuna B. ja E. poolt hagejale antud nõusolekud isaduse vaidlustamiseks (tlk.13-18). Eesti Kohtuekspertiisi instituut on hageja tellimusel teostanud molekulaargeneetilise eksperdiuuringu, mille kohta 25.09.2017 väljastatud EKEI uuringuaktist nr 17T-GL0121 nähtuvalt kohtuekspert E.Toover tuvastas E., C., D. ja A.. DNA proovide analüüsi tulemusena, et hageja A.. bioloogiline isadus C. ja D. suhtes ei ole välistatud ja A.. saab olla 99,999996% tõenäosusega kostja C. bioloogiline isa ning 99,99993% tõenäosusega kostja D. bioloogiline isa. (tlk. 9-12)). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude isaduse tuvastamise osas õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kostjad ja laste ema E. on võtnud 09.04.2018 istungil hagi täies ulatuses õigeks selles, et B. ei ole C. ja D. isa ning C. ja D. isa on A.., millist asjaolu kinnitavad tõendina ka 25.09.2017 koostatud ekspertiisiakti tulemused, puudub kohtul alus kahelda selles, et laste isa on hageja, mitte kostja B.. Arvestades eeltoodut, eelkõige moekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi, aga ka kostjate omaksvõttu ja muid kogutud tõendeid, kohus leiab, et tuleb tuvastada, et kostja B. ei ole kostjate C. ja D. isa ja kostjate sünniaktides on isa kanne ebaõige. Samuti tuleb lugeda tuvastatuks, et C. ja D. põlvnevad A..st, mille kohta tuleb teha rahvastikuregistrisse kanded peale ebaõigete kannete kustutamist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 ja lg 2 põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, v.a. kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd pooled istungil nii ka taotlesid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3