← Eesti

2-17-16047/4

Obsah (5)§ 661§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 08.detsember 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-16047 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi A. M. vastu võlgnev

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe kohaselt võib määruse esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank hagi A. M. kui käendaja vastu hageja ja D. J. vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks, kuna xx xx xxxx Pärnu Maakohtu määrusega kuulutati välja põhivõlgniku pankrot.
  2. 08.12.2017 saabus kohtule hageja volitatud esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingus kostja tunnistab hageja nõuet põhiosa võlgnevuse summas 7607,62 eurot; intressi võlgnevuse summas 38,75 eurot; viivise võlgnevuse summas 4,62 eurot ja protsendina põhinõudelt nõutava viivise osas, kokku summas 7650,99 eurot. Samuti kostja tunnistab käenduslepingust nr 2007051822 tulenevat kohustust vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest vastutuse piirmääraga 38 730,00 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale võlasumma 7650,99 eurot ja hüvitab hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 250 eurot alates 10.detsembrist 2017 igakuiste vähemalt 50 euro suuruste osamaksetega, kostja poolt maksegraafiku korrektse täitmise korral hageja ei nõua lisanduvat viivist protsendina põhivõlalt. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus juhul, kui kostja on makse tasumisega viivitanud järjest üle 10 päeva, sh juhul, kui tasutud on kokkulepitud maksest väiksem summa, on hagejal õigus kostjat eelnevalt informeerimata algatada täitemenetlus kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse jäärgi sissenõudmiseks, sh nõuda seaduses sätestatud määras arvestatud viivist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.
  3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, muutmata kompromissi sisu, täpsustas kompromissi tingimuste numeratsiooni, tulenevalt asjaolust, et poolte kompromissipunktid on kohtumääruse resolutsioonis kompromissi kinnitava punkti alapunktideks. Samuti kohus parandas poolte kompromissi punkti 5 alapunktide ilmselt eksliku numeratsiooni ning viited maksegraafikule järgmistes punktides. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes 2

(3)Tsiviilasi nr 2-17-16047 kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust. Kohus jätab kompromissis nimetamata poolte võimalikud kulud nende endi kanda ning menetluskulude suurust täiendavalt kindlaks ei määra. 6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 500 eurot (26.10.2017 maksekorraldus nr 189957).

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale hagilt seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõivust 50%, s.o 250 eurot.

§ 150

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja AS-i SEB Pank kontole nr EE621010000000012017, selgitusega „A. M., riigilõivu tagastus“. 7.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Selles asjas pooled kokkuleppel lühendasid kompromissi kinnitamisega menetlust lõpetava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega kolme tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.