lg 3) RESOLUTSIOON 1.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Tsiviilasi nr 2-17-16009 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE E. T. (seadusliku esindaja kaudu) esitas 26.10.2017 Pärnu Maakohtusse hagi S. T.i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kohustus S. T. tasuma E. T.i ülalpidamiseks elatist 200,00 eurot kuus. Kuna võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aja seisuga on õiguslikud asjaolud muutunud, st seadusega sätestatud elatise miinimummäär on tõusnud 195,00 eurolt 235,00 euroni, taotleb hageja suurendada kostjalt kohtumäärusega (maksekäsuga) välja mõistetud elatist 200,00 eurolt 235,00 euroni kuus ehk summani, mis vastab kehtivale elatise miinimumäärale. Tuginedes Riigikohtu praktikale, hageja leiab, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34). Eelduslikult on elatis lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13) ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). KOSTJA VASTUS Kostja 24.01.2018 kohtule esitatud vastuses võttis hagi omaks ja nõustus elatise suurendamisega. Kostja kinnitas, et juba tasubki suuremat elatist ning esitas selle tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte. KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagi nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuse, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud põrast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja suhtes on tehtud maksekäsk elatise maksmiseks kohustamiseks. Pärast maksekäsu tegemist on muutunud seaduses sätestatud minimaalse elatise määr. Kostja on võtnud hagi õigeks ja nõustunud maksma oma alaealisele lapsele elatist vastavalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärale.
lg 1 ja lg 3 alusel kohus rahuldab hagi kirjalikus menetluses, kui kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Eeltoodud alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsk) S. T.ilt E. T.i kasuks väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistab välja alates elatise suurendamise hagi esitamisest 26.10.2017 kuni E. T.i täisealiseks saamiseni S. T.ilt E. T.i ülalpidamiseks elatise 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 2017. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt 2
lg 1 kohaselt kohus võib otsuse poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotleb määrata kindlaks, et elatis tuleb maksta lapse arvelduskontole eelmise kuu viimaseks päevaks. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul. Kohus leiab, et see eesmärk on täidetav, kui elatist makstakse kuu esimeses pooles. Üldteadaolevalt maksab tööl käiv vanem elatist oma igakuisest töötasust. Tavapäraselt makstakse töötajale töötasu järgmise kuu esimese dekaadi jooksul (kuu
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Eelduslikult pooltel selliseid kulusid tekkinud ei ole. Elatise asjas riigilõivu ei nõuta, pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Eeltoodu ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.