ja § 432 sätestatud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh asjaolust, et kompromissi kinnitav määrus on nende suhtes
-s ettenähtud korras täitedokumendiks. 1.8. Juhindudes
§-dest 64 ja 433, avaldavad pooled soovi lühendada käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest alates.
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (
Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõivu summa. Ülejäänud menetluskulude osas kokkulepe puudub, mistõttu jäävad need samuti poolte endi kanda. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, st 60 euro tagastamist hagejale.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 60 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 120 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega ühe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.