KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
- juuli 2018.a , Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi 2-17-15674 AA hagiavaldus CC’i ja BB’i (eestkostja Pärnu linn) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. Tsiviilasja hind 1215 + 1215 eurot (235-100=135 x 9 kuud) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AA, isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx xxxxxx, asuk. xxxxxxxx xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja 1: BB (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris Pärnu linn, tegelik elukoht hooldusperes) Kostja 2: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris Pärnu linn, tegelik elukoht hooldusperes) Kostjate seaduslik esindaja, eestkostja Pärnu Linnavalitsus (asuk Suur-Sepa 16, Pärnu, e-post linnavalitsus@parnu.ee) volitatud esindaja Irma Vaher. Kohtuistungi aeg ja koht 27.06.2018 Pärnus, osalesid hageja AA (videosilla vahendusel), kostjate volit. esindaja I. Vaher RESOLUTSIOON
- Rahuldada AA hagiavaldus CC’i ja BB’i (eestkostja Pärnu linn) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks.
- Vähendada Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista AA’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) poeg BB’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 100 (ükssada) eurot alates hagi esitamisest s.o. alates
- oktoobrist 2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a.
- Vähendada Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista AA’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) tütre CC’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 100 (ükssada) eurot alates hagi esitamisest s.o. alates
- oktoobrist 2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a.
- Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
- CCi elatis tuleb tasuda CC kontole nr EExxx Swedbank, selgitusega: elatis, mis kuu eest.
- BBi elatis tuleb tasuda BB kontole nr EExxx Swedbank, selgitusega: elatis, mis kuu eest.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2-17-15674
- Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja hagi asjaolud ning kostja vastus 20.10.2017 Pärnu Maakohtule esitatud ning 05.02.2018 seisuga täpsustatud hagiavalduses AA palub temalt alaealiste laste laste CC’i ja BB’i kasuks Pärnu Maakohtu xx.xx xxxx tagaselja kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras välja mõistetud elatist (2017.a kahe lapse peale kokku 470 €) vähendada selliselt, et hageja maksab kummalegi lapsele 100 eurot, kokku 200 eurot. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja kuni 10.07.2020.a xxxxxxxx xxxxxxx, lisaks maksab elatisraha kahele vanemale lapsele (lisatud koopia Pärnu Maakohtu xx xx.xxxx kompormissi kinnitavast määrusest). Sissetulekuid hagejal ei ole, abikaasa toetab iga kuu 15 euroga, raha kulub hügieenitarvetele. Hagejal ei ole vanglas õnnestunud tööd leida, kuigi on igakuiselt selleks soovi avaldanud, samuti on palgad seal väga väikesed, 1030 eurot. Hageja õpib xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx x.klassis. Hageja märgib, et märtsis 2017.a elatise otsuse tegemise ajal oli tal teine, vangistuse täitmisele pööramise kohtuasi poolel, ta oli rohtude mõju all ega saanud aru, mis toimus. Hageja nõustub, et viibib vanglas oma süü tõttu, kuid töö puudumine ei ole tema süü, isegi kui vanglas saab tööd, on tasu 0,63 €/tund, millest 70% läheb maksudeks. Hageja töötas kuni vangistuseni xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx OÜ-s ja tegeles aktiivselt võlgade likvideerimisega, sh maksis elatisraha DD-le (sünd. xx xx xxxx) ja EE-le (xx xx xxxx) kokku 20 eurot kuus, mida tuleb teha, kuni lapsed õpivad. D omandab kutset ja E õpib x. klassis. Sissetulekute ja võlgade tõendamiseks edastas hageja kohtule K-Raha väljatrüki ja aktiivsete täitemenetluses olevate nõuete väljatrükid ning Pärnu LV sotsiaalosakonnast andmed. 02.03.2018 kirjalikus vastuses kostjate esindaja Pärnu linn nõustus, et xx.xx.xx tsiviilasjas nr xxx-xxxxx on kohus määranud Kostjate 1 ja 2 ülalpidamiseks AA`lt välja 470eurot kuus. Eestkostja ei soovi esitada taotlusi või tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks ega soovi esitada vastuhagi. Vaatamata olukorrale, kus eestkostjale on teada hageja majanduslik toimetulematus, puudub eestkosteasutusel kaalutlusõigus ja riigikontroll on välja toonud, et ainult kohus on pädev otsustama, mil määral või kui suures ulatuses elatise vähendamine on põhjendatud. Kui kohus leiab, et elatise vähendamine vastavalt hageja nõudele on põhjendatud, siis eestkostja ei vaidle kohtule vastu. Samas ei saa eestkostja nõustuda kompromissiga selles tähenduses, et leppida kokku ülalpidamist andma kohustatud isikuga väiksemas summas kui kehtiv miinimumelatise summa, sest sellisel juhul oleks riigikontrolli märgukirja kohaselt eestkostja tegevus vastuolus alaealiste laste huvidega. Kostjate 1 ja 2 eestkostja Pärnu linn on seisukohal, et kohtu pädevuses on otsustada mil määral või kui suures ulatuses AA (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldusse nõue kuulub rahuldamisele ja millises määras CC’i ja BB’ile (eestkostja Pärnu linn) väljamõistetud elatise summa vähendamine on põhjendatud. Menetluse käik 27.06.2018 toimunud kohtuistungil jäi hageja varem esitatud nõude juurde, palus vähendada kummagi lapse kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus alates hagi esitamisest. Elatist saab tasuma hakata siis kui vabaneb vanglast, suveks saab vanglas ka tööle, kuid kätte saab töötasust võib-olla 5 eurot. Kinnistuid ega muud vara hagejale ei kuulu, tal on veel 2 ülalpeetavat EE ja 2 2-17-15674 DD, kes õpivad, aga neile elatist maksta ei saa, sest ei ole selleks vahendeid. Kostjate esindaja kohtuistungil selgitas, et laps B saab kuus 240 eurot toetust perekonna hooldamislepingu alusel, 55 eurot lastetoetus, 19.18 üksikvanema toetust ja 30 eurot toetust Pärnu linna poolt, sissetulek toetustest kokku ca 345 €. Igakuised kulutused toidule, hügieenitarvetele ja lasteaiale ja esmatarbe kaupadele on 300-320 € kuus, riietele-jalanõudele kuni 20 € kuus. 2015 osteti jalgratas raha ülejäägist. C sissetulek kuus 240 eurot perekonnas hooldamise toetus, 55 € lapsetoetus, puudest tingitud sotsiaaltoetus 80,55 € ja Pärnu linna eelarvest makstav toetus 30 €. Sissetulek keskmiselt 405 eurot kuus. Kuna lapsel on puue, on tema kulud suuremad, Toidule, ravimitele, arstil käimistele, apteegikaup ja sidemed - 400 € kuus. Riietele ja jalanõudele 50 € kuus. Igakuiselt 45 € jääb puudu, kuna kulud on suuremad kui sissetulekud. Lapsed elavad erinevates peredes, aga nad kohtuvad omavahel. Ema ei ole lapsi toetanud. Kui kohus on seisukohal et elatise vähendamine on põhjendatud, siis ei vaidle vastu. Kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta on täitmisele pööratud. Hageja kohtuistungil ei vaielnud vastu laste kuludele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte selgitused istungil ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et kui ülalpidamiseks kohustatud isik soovib maksta elatist lapsele alla seadusega sätestatud minimaalmäära, siis peab ta tõendama PkS § 101 lg 2 asjaolude esinemist ja mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimalda temal maksta elatist vähemalt seadusega sätestatud minimaalmääras. Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega (tlk. 2) on tõendatud, et hageja AA-lt (uue perenimega A) on välja mõistetud alaealiste CC’i (sündinud xx xx xxxx) ja BB’i (sündinud xx xx xxxx) ülalpidamiseks alates
- aprillist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.
- a 235 eurot ja alates 01.01.2018.a 250 eurot). Kohtuotsus jõustus 14.06.2017.a. Hageja taotleb vähendada elatise suurust 100 euroni lapse kohta kuus. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on hageja võtnud kohustuse tasuda elatisraha DD-le (sünd. xx xx xxxx) ja EE-le (xx xx xxxx kokku 20 eurot kuus. Hageja selgitusel maksab ta neile elatist, kuna lapsed õpivad, kusjuures D omandab kutset ja E õpib x. klassis. Hageja esitas kohtule ka 31.01.2018 seisuga kinnipeetava rahaliste vahendite aruande (xxxxxxxx xxxxxx K-raha väljatrükk), millest nähtuvalt perioodil 01.08.2017 – 31.01.2018 on laekunud hagejale kokku 600 eurot erinevalt eraisikutelt, samas väljaminekuid on olnud 616 €, sellest suurem osa kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemise fondi, vabade vahendite jääk kontol on 15,50 eurot. Hageja suhtes on kohtutäiturite juures menetlemisel vähemalt 16 erinevat nõuet, sh 12.10.2017 avatud täitemenetluste alusel kummagi kostja elatise nõue summas 2179,50 eurot. Hageja kinnitusel ta hetkel tööd ei saa teha ja igasugune sissetulek puudub. Kuna hageja taotles asjas määruskaebusmenetluses menetlusabi ja riigi õigusabi, siis kohus ka jaanuaris 2018.a kogutud andmetest tegi kindlaks, et kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestuse süsteemi (K-Raha) väljatrükkidest nähtuvalt oli menetlusabi taotleja vabade vahendite jääk vabakasutuskontol 16.11.2017 seisuga 0 €, ning 15.01.2018 seisuga on jääk 15,50 eurot. Taotleja pangakonto jäägid 19.12.2017 seisuga olid Swedbank AS-is 0,70 € ning SEB Pank AS-is 0,00 €, viimasel 4 kuul kontodel tehingud puudusid. Hagejale ei kuulu kontrollitud registrite andmetel ka kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid ega muud registreeritavat vara. Kostjate esindaja on selgitanud istungil, et BBi sissetulekud erinevatest toetust moodustavad 345 € kuus, püsikulutused 320-340 € kuus, millega lapse vajadused on üldiselt kaetud. CCi sissetulek 3 2-17-15674 erinevatest toetustest moodustab keskmiselt 405 eurot kuus, kuid puude tõttu on tema kulud suuremad - toidule, ravimitele-sidemetele, arstil käimistele kulub 400 € kuus, riietele ja jalanõudele kuni 50 €, millega igakuiselt ca 45 eurot jääb puudu. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb käesoleval juhul arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda alaealiste laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist ning arvestada hageja varalise seisundiga. Asjas kogutud andmete põhjal kohus on kindlaks teinud, et hagejal sissetulekud puuduvad, tal on ka PKS § 97 lg 1 p 2 tulenev ülalpidamiskohustus kahe täisealise õppiva lapse DD ja EE suhtes, hageja on esitanud sissetulekute arvestuse. Kostjatel sisulisi vastuväiteid hagile ei ole. Arvesse võttes hageja varalist seisundit, kostjate vajadusi ja seda, et kostjad saavad olulises määras erinevaid toetusi, sh 240 eurot perekonnas hooldamise toetust, 55 eurot lapsetoetust ja Pärnu linna eelarvest makstavat toetust 30 eurot, kohus leiab, et on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatist taoltetud ulatuses ning mõista AAlt kummagi lapse kasuks välja alates hagi esitamist 20.10.2017 elatis 100 eurot kuus. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagiavaldusega ja pooltega seotud asjaolusid arvestades, kuivõrd hagi rahuldatakse, kuid kostjateks on alaealised lapsed, on kohtu hinnangul õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4