§-de 410, 413 lg 1 , 468 lg 1 p 2 ja 162 lg 1 alusel
) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 2
§-le 318 lg 2 toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Kostja seaduslikule esindajale R. P. on kohtukutse kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) kaudu 9.10.2018.a.
3111 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kas juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Tulenevalt
lg 3 loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Ülaltoodud sätteid aluseks võttes leiab kohus, et kostjale esindajale saab lugeda kohtukutse elektrooniliselt kätte toimetatuks. Kostja esindaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest.
sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt
lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ka Riigikohus on 0305.2017.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-21-17 märkinud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus hindama vaid hageja nõude õiguslikku põhjendatust, hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus (
lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud.
Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping muuhulgas vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Võlausaldaja (antud juhul hageja) võib kohustust rikkunud võlgnikult VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid, vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu, mis on lg 4 järgi defineeritav kui kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Menetluskulude jaotus Tulenevalt
lg 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavad määruses, menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt
lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on
p 1 alusel kohtuväliseks kuluks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§- s 218 sätestatu kohaselt. 4
lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd
p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulude hulgast välja tasu 17.oktoobril 2018. a esindaja sõidule kulunud aja eest. Hageja esindaja on
lg 10 alusel kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, seega ta saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksu arvestamata. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1000 eurot, sealhulgas kohtu hinnangul põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kulu 700 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 300 eurot . Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt
lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.