Kohtu menetluses on alaealise J.E.T. ja M.M.T. nimel M.T.’i poolt esitatud hagiavaldus, milles ta palub välja mõista kostja T.T.’ilt hageja kasuks elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt 1 aasta eest perioodi aprill 2016 – aprill 2016 eest kummagi lapse kohta 2582,50 € ja alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuine elatis Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, so mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära (2016.a 215 € kuus, alates 2017.a 235 € kuus ).
üldnormina ning antud paragrahvi lg.3 sätestatud asjaolusid pole ilmnenud, mistõttu menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodust nähtub, et pooltel on olemas kokkulepe ja üksmeel elatise vaidluse kõigis olulistes tingimustes peale asjas tekkinud menetluskulude, mille hüvitamist hagejad nõuavad kostjalt summas 552 € ja mida kostja paneb ette jätta poolte endi kanda
alusel.
ja § 168 lg 3 sisust tulenevalt saab kompromissi kinnitada ka juhul, kui menetluskulude kohta kokkulepe puudub, kuna menetluskulud ei ole sisulise vaidluse osas. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendamatu ja laste huve kahjustav jätkata vanemate vahelist vaidlust menetluskulude üle, sest vaidluse jätkumine tooks vanematele kaasa uued menetluskulud ning samas vähendaks hagejate võimalust saada seadusega ettenähtud elatist, vaatamata poolte põhimõttelisele üksmeelele elatise nõudes. Kohus leiab, et hagejate esitatud ja kostja poolt vastuvõetud kompromiss elatise nõudes on seaduslik, kooskõlas laste huvidega ja heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus selgitab lisaks, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette, millega hagejate nõue 01.kuupäevaks elatis tasuda, on seaduslik.
§-de 428 lg 1 p 4 2
lg 1 ja § 174 lg 1-2 kohaselt kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse. 5. Menetluskulude jaotus.
lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg.3 kohaselt üldjuhul kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hagiasjas esitatud nõuete ja tõendite kogumis, kohus leiab, et vaidluse jätkumisel hagi oleks kindlasti juba kostja õigeksvõtu tulemusel kuulunud rahuldamisele hagejate poolt kompromissis pakutud ulatuses, kusjuures õigeksvõtu korral
lg 1 alusel igal juhul jäävad menetluskulud kostja kanda..
lg 2 järgi, kui hagi rahuldataks osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Samuti
lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Eeltoodud sätete alusel, arvesse võttes hagi asjaolusid ja kostja vastuväiteid, peab kohus alaealiste hagejate huvides (kelle õiguste kaitseks oli lapsi kasvatav vanem sunnitud hagi koostamiseks juristi poole pöörduma) õiglaseks jaotada hagejate menetluskulud selliselt, et jätta hagejat eendi kanda üksnes 35 % esindaja kulust ja ülejäänud 65 % ulatuses kostja kanda. 6. Menetluskulude kndlaksmääramine. TMS § 174 lg 1 -2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt tsiviilasja materjalidele on hagejatel tänaseni tekkinud asja õigusabikulud 552 €, millest 35 % ehk 193,20 € jääb hagejate kanda ning 65 % ehk 358,80 € tuleb välja mõista kostjalt hagejate kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.