← Eesti

2-13-291/259

Obsah (7)§ 658§ 1§ 162§ 174§ 138§ 175§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-13-291 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 07. detsember 2018. a, Pärnu kohtu

§ 658lg 2).

AÕS § 128 lg 1 järgi piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohtu poolt eelnimetatud normile antud tõlgenduse kohaselt kaardistatakse katastriüksuse moodustamisel tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses, seega peab kaart kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda. Ringkonnakohtu seisukohad ühtivad Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 lahendi punktides 23-25, mille järgi naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad 8 2-13-291 olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. 5.4. Kohus asub seisukohale, et OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega, Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute plaanidega (I kd, lk 41 ja 58) ja Xxxxxxxx katastriüksuse ülemõõdistamisel tekkinud kinnistute kattumisega (II kd, lk 91) tõendamist leidnud, et katastriüksuste moodustamisel ei kirjeldanud 1998. aastal koostatud plaanid Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute piiripunkti 11

(4)asukohta looduses, mis on ka käesolevas asjas vaidluse all. Vaidlust ei ole selles, et tagastamisele eelnevalt läbi viidud mõõdistamise alusel koostatud Xxxxxxxx maaüksuse välimõõtmise abrissilt (I kd, lk 104) ja Xxxxxxxx maaüksuse plaanilt (I kd, lk 58) nähtub Xxxxxxxx maaüksuse piiripunktide 16 ja 11 vaheliseks kauguseks ehk Xxxxxxxx kinnistu põhjapiiri pikkuseks 480 m. Looduses asetseb aga piiripunkt nr 11 kahe kinnistu piiril asuva tee sisekurvis, mille tõttu on Xxxxxxxx põhjapiiri pikkus hetkel 81 m pikem, kui on kaardile märgitud. Asja materjalidele lisatud kaardiga (II kd, lk 21) ja OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega on tõendamist leidnud, et ajalooliselt kulges kinnistute vaheline piir mööda teed, mille sisekurvis vaidlusalune piirimärk nr 11 Xxxxxxxx maaüksuse plaanil (I kd, lk 58) asub (Xxxxxxxxx maaüksuse piiripunkt nr 4; I kd, lk 41). Vaidlusalune piiripunkt, s.o Xxxxxxxx kinnistu ülemine parempoolne ja Xxxxxxxxx kinnistu keskmine vasakpoolne, on kõikidel kohtule esitatud kaartidel ja plaanidel märgitud ülevalt alla lookleva tee sisekurvis. Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et kostjale tagastati omandireformi käigus vähem maad, kui ta oli selleks õigustatud, mistõttu ei saa põhjapoolne piiripunkt asuda enam samas kohas, kus see enne maade tagastamist oli. Asja esimesel läbivaatamisel on maakohus vaatluse tulemusena tuvastanud, et nimetatud tee on kinnistute piire eristav objekt. Samuti vastab Xxxxxxxxx kinnistu alumises vasakpoolses nurk Xxxxxxxx kinnistu alumisele parempoolsele nurgale, milles vaidlus puudub (vaatluse lk 23). Tunnistajana ülekuulatud Maa-ameti töötaja F. S. ütluste kohaselt selgus 2010. aasta kontrollimõõdistamise tulemusena, et Xxxxxxxx kinnistu põhjapoolne piirilõik oli 81 m pikem kaardile kantud andmetest. Tunnistaja ütluste järgi oli piir seotud kinnistute vahelise teega, kus on ka käesoleval ajal piiripunkt, tegemist oli tunnistaja hinnangul tahtliku maamõõtja veaga, sest see hõlbustas maamõõtja tööd kinnistu piiride kindlaksmääramisel. Antud asjaolu on leidnud kinnitust ka eksperdi A. H. ütlustega, kelle sõnade kohaselt oli 2011. aastal esimest korda Maa-ameti kaardil kajastatud piiripunkti asukohaks 11
(4), mis ei ole ajalooline piiripunkt. Tegelikult oli Xxxxxxxx kinnistu põhjapiiri pikkuseks maa tagastamise järgselt 480 m, mistõttu maakohus nõustub täielikult ringkonnakohtu seisukohaga selles, et poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11
(4)ei paikne hetkel õiges kohas. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktide ja nende lisade ning eksperdi A. H.i ütluste kohaselt pidi vaidlusalune piiripunkt 11
(4)asuma põhjapool, praegusel Xxxxx kinnistul, sest kostja ei saanud tagasi maad endistest piirides, seetõttu ei saa enam juhinduda kinnistute vahelisest teest. Kohus leiab, et kostja O. P. on 2010.a toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli (vt ka Tln RingKo p 62). Kohtu järeldust ei väära ka kostja seisukoht, mille järgi hageja ei ole kinnistut suuremas ulatuses, s.o teisel pool teed valdand. Hageja on esitanud kohtule Keskkonnaameti teate, millest nähtub, et hagejal keelatakse vaidlusalusel kinnistul metsatööd (I kd, tl 42). Hageja majandustegevus on seotud metsamaterjali ülestöötamisega, mistõttu kohus leiab, et kuni 2010 aastani võis hageja pidada vaidlusalust maatükki enda omaks ja planeerida sellel kasvava metsaga enda majandustegevus. 5.5. Maakohus nõustub täielikult Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et Xxxxxxxx katastriüksuse piirid on hetkel määratud looduses olemasolevate piirimärkide järgi, arvesse võtmata maa tagastamise toimiku andmeid (pindala, kuju, piirimärkide sidemeid jms) ning seega on moodustatud katastriüksuse piirid hakanud oluliselt erinema maa tagastamise toimikus õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuulunud maaomandi piiridest. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikutes on kujutatud, et maa tagastatakse endistes piirides või on 9 2-13-291 viidatud minimaalsele muutusele tagastatavate maaomandite piiride kuju ja suuruse määramisel, kuid katastris registreeritud (piirid looduses) on erinevad maa tagastamise toimikus märgitud endistest piiridest. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ eksperdiarvamuse järgi, kui võtta arvesse Xxxxxxxxx plaanil piirikivide 3 ja 5 asukoht L-Est süsteemis on ilma katastriüksuse kuju ja pindala muutmata võimatu koostada nende piiripunktidega seotult Xxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksuste plaane maa tagastamise toimikutes sisalduvate andmete alusel sellise kuju ja suurusega, nagu need 1996-2000.a plaanile kantud on. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostjale ei kuulunud tagastamisele kogu tagastamiseelse maatüki suurus ehk kogu Xxxxxxxx maaüksus A-28 (I kd, lk 59), mistõttu esineb oluline lahknevus looduses paikneva piiripunkti 11
(4)ja maade tagastamisaegsete plaani- ja kaardiandmete vahel. Antud asjaolu kinnitab mh asjaolu, et hageja kinnistu on pärast
  1. mõõdistamist 1,72 ha väiksem tagastatud maast. Kohtule esitatud Xxxxxxxx Vallavalitsuse õiendiga on leidnud tõendamist, et kostjale oli tagastud maad 22 ha (I kd, tlk 36-37). Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 a korralduse nr 68-T kohaselt tagastati kostjale Riigi tagavaramaast 23,4 ha Xxxxxx ja Xxxxxxx xxxxx Xxxxxxxx A-28 maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt maaüksuse plaanile. 27.05.1996 koostatud Xxxxxxxx maaüksuse asendiplaanilt (I kd, tlk 59) nähtub, et maaüksuse pindala on 22,8 ha. Kuna Xxxxxxxx kinnistu A-28 oli Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T järgi algselt 34,19 ha suurune ning O. P.le kuulus tagastamisele 2/3, siis oli kostja õigustatud tagasi saama 22,8 ha maad. EV Maareformiseaduse § 6 lg 1 võimaldas tagastatud maad 8 % suurendada, hagejale tagastatigi kokku 23,4 ha. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 08.05.1998 korralduse nr 68-T p-s 1.3 on kinnitatud, et tagastatava maa suurendamine 0,6 ha võrra on kooskõlas EV Maareformi seaduse § 6 lg-ga
  2. Nimetatud korralduse alusel mõõdistatud maaüksuse plaani järgi (I kd, tlk 58) oli kostjale tagastamisele kuuluvate maatükkide kogusuurus 23,4 ha. A.L. tunnistati Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu Maakonnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 121 (I kd, tlk 48) õigustatud subjektiks Xxxxxxxxx nr A-41 talu, kinnistu xxxx, pindalaga 17,15 ha osas. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 27.03.2000 korralduse nr 60-T (I kd, tlk 47) järgi otsustati A.L.ele tagastada 7,3 ha, kuna A.L. sõlmis notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutuse lepingu Xxxxxxxxx 21/40 mõttelises osas. Xxxxxxxx Vallavalitsuse 27.03.2000 korralduse nr 60-T p-i 1.2 järgi jäi A.L.ele tagastatud maaüksuse nimeks omaniku soovil Xxxxxxxxx ning p-s 1.4 märkis Xxxxxxxx Vallavalitsus, et tagastatava maa ja nõudeõiguse osas on erinevus kooskõlas Maareformi seaduse § 6 lõikega
  3. Arvestades tagastamisele kuulunud Xxxxxxxxx A-41 pindala, A.L.e poolt tagastamise nõudeõiguse loovutuse suurust ja tagastatud maa suurust, vähendati A.L.ele tagastava maa suurust, mida võimaldas samuti 8 % ulatuses Maareformi seaduse § 6 lg
  4. 5.
  5. Maakohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et nõudeõigust arvestades tagastati kostjale maareformi seaduse § 6 lg-t 1 kohaldades rohkem maad, A.L.ele nõudeõigusest vähem maad. Käesoleval ajal, võttes aluseks katastriandmed ja kinnisturaamatu kandeid kinnistu pindala suuruse kohta (Maa-ameti kaardil), on kostja kinnistu (Xxxxxxxx) suuruseks koos kattuva osaga 15,62 ha (kattuva osata 14,43 ha) ja kuigi hageja kinnistu (Xxxxxxxxx) suuruseks kinnistusraamatu andmete kohaselt on 7,3 ha, on tegelikkuses katastriandmete järgi, arvestades maha poolte kinnistute kattuvuse, hageja kinnistu suuruseks 5,53 ha (OÜ Paikuse Maamõõdubüroo 19.09.2018 ekspertiisiakt – I kd, tl 75, 78). Kohus leiab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et on pärast
  6. aastal toimunud Xxxxxxxx katastriüksuse mõõdistamist, kui mõõdistamise aluseks võeti looduses paiknenud vaidlusalune piiripunkt, suurendatud katastriandmete järgi kostja kinnistu suurust sellisel määral, mida Maareformi seaduse § 6 lg 1 ei võimaldanud ning see kinnistu suurendamine on mh toimunud kostja kinnistu arvel. Xxxxxxxxx kinnistu suurust on vähendatud määral, mida ei võimaldanud Maareformi seaduse § 6 lg
  7. Eeltoodu alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et kostja 2010.a toimunud mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli, mistõttu ei paikne poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11
(4)õiges kohas. Kohus leiab, et asjas omab tähtsust 1998. aasta maikuus koostatud plaan (Xxxxxxxx kinnistu 06.05.1998 piiriprotokoll), millelt 10 2-13-291 nähtub, et ajaloolise Xxxxxxxx III mü kuju ning asjaolu, et sellest maaüksusest tagastati kostjale O. P.le vähem maad, mis on olnud kostjale maade tagastamise aluseks. Kohus ei nõustu kostja O. P. seisukohaga, et jõustunud haldusaktiga määratud kinnistu paiknemist asendiplaanil ei saa enam muuta. Tulenevalt AÕS § 129 lg 1 kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha, kui naaberkinnisasjade omanikud ei jõua kokkuleppele vaatab nende vahelise vaidluse, kui eraõigussuhtest tulenev kohtuasja läbi maakohus (

§ 1). Maakohtul tuleb vaidluse korral määrata kindlaks vaidlusalused piiripunktid.

5.7. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu poolt AÕS § 128 lg 1, § 129 lg 2 ja MaaKS § 15 lg 1 antud tõlgendust ning eelnimetatud tuvastatud faktilisi asjaolusid (sh Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktides väljendatut ja maade tagastamisele eelnevalt läbi viidud kinnistute mõõdistamise tulemusi) pidi Xxxxxxxx põhjapiiri pikkus olema 480 m, seega kulgeb OÜ-le Tava Mets kuuluva kinnistu asukohaga Pärnumaa, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxx küla, Xxxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxx) ja O. P.`ile kuuluva kinnistu asukohaga Pärnu maakond, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxx küla Xxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx) vaheline piir mööda koordinaate xxxxxxx,xx (

  1. x)ja xxxxxx,xx (
  2. y)punkt A sirgjoones ülevalt alla kuni koordinaatideni xxxxxxx,xx(
  3. x)ja xxxxxx,xx(
  4. y)punktini B. Koordinaadid xxxxxxx,xx (
  5. x)ja xxxxxx,xx (
  6. y)paiknevad Xxxxx kinnistul, mis kuulub samuti hagejale OÜ-le Tava Mets. Hageja on taotlenud kinnistute vahelise piiripunkti määramist selliselt, et see asetseks eelnimetatud lõigul, millel ristuvad Xxxxxxxx, Xxxxxxxxx ja Xxxxx kinnistud. OÜ Paikuse Maamõõdubüroo poolt läbi viidud ekspertiisi tulemusena on nimetatud sirgel selgunud piiripunkti asukoht C (plaanil 1, rohelisega), mis kulgeb punktist A kuni punktini B. Seega on Pärnu Maakohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena on tuvastatud piiripunkti 11

(4)asukoht koordinaatidel xxxxxxx,xx (
  1. x)ja xxxxxx,xx (
  2. y)(vt OÜ Paikuse Maamõõdubüroo 19.09.2018 ekspertiisi akt lk 76, 113). 5.8. Hageja Tava Mets OÜ teine nõue on kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, sest kostja ei tunnista hageja omandiõigust vaidlusalusele 1,72 ha suuruse maaala osas ja on teinud hagejale (piiripunkti 11
(4)muutmise teel) takistusi selle valdamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjale O. P.le tagastati maade tagastamise käigus endisest Xxxxxxxx maaüksusest ainult 2/3 kokku 23,4 ha maad, ei ole tal õigus hageja arvelt rohkem maad saada. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on sellisel juhul AÕS § 80 lg 2 järgi suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tõendamise koormus on hagejal. Vaidluse all on kolmnurkne maatükk, mis nähtub kohtule esitatud plaanidel (I kd tl 29, I kd tl 111 ortofoto, II kd tl 90-92), ehk kas 1,72 ha suuruse maatüki kuulub kas kostjale Xxxxxxxx maaüksuse koosseisus või hagejale Xxxxxxxxx maaüksuse koosseisus. Kohus on jõudnud järeldusele, et
  1. aasta mõõdistamise tulemusena 30.01.2011 tehtud muudatused Xxxxxxxx kinnistu katastriandmetes ei kajasta õigesti kinnistu tegelikke piire (vt otsuse p 5.4.), mistõttu valdab kostja O. P. vaidlusalust maatükki ilma seadusliku aluseta, sest see kuulub hagejale Tava Mets OÜ-le. Kui kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse on tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus, mida käesolevas asjas ei ole tehtud (RKTKo 3-2-1-67-12). Seega tuleb hagi täielikult rahuldada. Eksperdiarvamuse kohaselt on pärast piiri kindlaksmääramist Xxxxxxxx kinnistu suuruseks 14,28 ha ja Xxxxxxxxx kinnistu suuruseks 7,3 ha. (V kd, tl 75, 113). Kostjal O. P.l tuleb hagejale Tava Mets OÜ-le tagastada kinnistu osas, s.o hageja poolt nõutud ulatuses kokku 1,72 ha. Hagejale Tava Mets OÜ-le kuulub omandiõiguse alusel Pärnu maakonnas, Xxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxxx xxxxx, Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxxx,) suurusega 7,3 ha, mis on ostetud notariaalse ostumüügi tehinguga 28.10.
  2. a. Hageja on kantud kinnistusraamatusse viidatud Xxxxxxxxx kinnistu omanikuna sisse 28.10.2009.a. Kohus leiab, et 11 2-13-291 vaidlusalune maatükk kuulub hagejale, sest hetkel asub piiripunkt hageja kinnistul mitte kinnistute piiril (vt põhjendusi otsuse 5.6.). Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et Tava Mets OÜ pole Xxxxxxxxx kinnistu (pindalaga 7,3 ha) omanik või et sellel kinnistu osal lasuks alates Xxxxxxxxx kinnistu hageja poolsest omandamisest
  3. aastal kostja või kolmandate isikute mistahes õigusi. Kohus on 22.08.2017 toimunud eelistungil andnud kostjale O. P.le võimaluse vastavate tõendite esitamiseks, mis on jäänud tagajärjetuks (IV kd, lk 70 pöördel). 5.
  4. Hageja Tava Mets OÜ palub kohtul kohustada kostjat O. P.t seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest märkida Xxxxxxxxx maaüksuse ja Xxxxxxxx maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis
  5. a eksisteerinud ja kohtu poolt kindlaksmääratud kohta. AÕS § 128 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Menetluskulud
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 162

lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi rahuldanud täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostja O. P. kanda. Hageja on 16.11.2018 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja Tava Mets OÜ menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-291 kokku summas 15 319,00 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 300 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot, kokku 350 eurot, maksekorraldus toimikus. Apellant on tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot, maksekorraldus toimikus. Kokku on riigilõivudeks tasutud 650 eurot. Samuti on hageja tasunud ekspertiiside tasusid järgmiselt: 11.05.2015 tasuti ekspertiisiks 1000 eurot ja 15.03.2018 tasuti ekspertiisiks 800 eurot.Kokku on hageja ekspertiisideks tasunud 1800 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv ja ekspertiisikulu on aga seotud vahetult asja menetlemisega, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv kokku 650 eurot ja ekspertiisikulu kokku 1800 eurot.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on aastatel

  1. ja
  2. menetluskulude rahaliseks väärtuseks kokku 5190,60 eurot (63,3 h x 82 eurot/h). Aastatel
  3. ja
  4. on menetluskulude rahaliseks väärtuseks kokku 2839,50 eurot (31,55 h x 90 eurot/h). Aastatel
  5. ja
  6. on osutatud hagejale õigusabi teenust hinnaga 100 eurot/h käibemaksuta. Aastatel
  7. ja
  8. on menetluskulude rahaliseks väärtuseks kokku 4840 eurot (48,4 h x 100 eurot/h).
  9. ja 2014 on hagejale osutatud õigusabi teenust hinnaga 82 eurot/h käibemaksuta.
  10. ja
  11. aastal on osutatud hagejale õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/h käibemaksuta. Õigusabikulud kolme menetluse peale kokku on 12 869 eurot käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab kohtu hinnangul keskmisele õigusabiteenuse turuhinnale. Kostja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, mille järgi on kostja hinnangul hageja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kogu ulatuses ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid mõistlikuks ja vajalikuks kuluks lugeda. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks kulunud aega 04.01.2013 saaks pidada mõistlikuks mitte rohkem kui 4 tundi. Esialgses hagis ei olnud avatud kõiki neid detaile, mida on asja edasisel menetlemisel arutatud. Hagis on lühidalt formuleeritud 12 2-13-291 kõik elementaarselt vajalik, et kohus saaks hagi menetlusse võtta. Asja esimesel läbivaatamisel on
  12. kuni
  13. on läbitud põhjalik eelmenetlus, hageja on oma nõudeid täpsustanud vastavalt kohtunõuetele ja on vastanud kostja seisukohtadele. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja poolt kulutatud aeg mõistlik, sest toiminguid on olnud palju ja põhjendamatuid taotlusi ei ole kohtule esitatud. Seega on vajalikuks hageja kuluks asja esimesel läbivaatamisel 50,3 tundi. Asja läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus on jätkunud väga põhjalik menetlus, sest hageja on esitanud mitmeid olulisi seisukohti, ringkonnakohtus on määratud ekspertiis ja on ülekuulatud ekspert, mis on nõudnud hagejalt kohtuistungiks ettevalmistamist. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud on olnud vajalikud, küll aga asub kohus seisukohale, et apellatsioonkaebuse koostamise ettevalmistus ja kohtupraktikaga tutvumine 10 h ulatuses on põhjendatud väiksemas ulatuses, s.o 5 h ulatuses, sest apellatsioon sisaldas peamiselt esimeses astmes esitatud seisukohtade refereeringut. Seega on vajalikuks hageja kuluks asja läbivaatamisel ringkonnakohtus 45,05 tundi. Asja teisel läbivaatamisel maakohtus on hageja esitanud kohtu nõudmisel täiendavad seisukohad ja on esitanud põhjendatud taotlusi. Küll aga kohus leiab, et hageja seisukohtade kujundamine, koostamine ja dokumentide kohtule esitamine kokku 12 h ei ole põhjendatud, kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 10 h, sest dokumentide sisu poolest ei ole midagi oluliselt muutunud võrreldes varasemate menetlusdokumentidega, sisaldades korduseid. Teiste kulude osas kohus leiab, et need on põhjendatud, kuna menetlus on olnud väga intensiivne, sh kolm kohtuistungit. Seega on vajalikuks hageja kuluks asja teisel läbivaatamisel maakohtus 48,9 tundi. Kokkuvõtvalt kohus märgib, et tegemist on keskmisest mahukama ja keerulisema vaidlusega, mistõttu on esindaja kulud kokku 41,9 h olnud vajalik kulu, s.o kokku 12 055 eurot. Kohus mõistab kostjalt O. P.lt hageja Tava Mets OÜ kasuks välja menetluskulusid kokku 14 505 eurot. Hageja on taotlenud, et kohus määraks kostja poolt menetluskulude hüvitamise selliselt, et kostja tasub 7 pangapäeva jooksul alates Pärnu MK tsiviilasjas nr 2-13-291 lõpplahendi jõustumisest hageja lepingulise esindaja Actum Consult OÜ pangakontole EE671700017004563882 Luminor Bank AS-s, selgitusega „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle (

§ 445lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:

  1. Muuta Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
  2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta O.P. kanda.
  4. OÜ Tava Mets taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata OÜ Tava Mets apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1000 eurot.
  5. Välja mõista O.P.-lt OÜ Tava Mets kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1000 eurot.
  6. O.P.-l tuleb tasuda Tava Mets OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud Actum Consult OÜ pangakontole EE671700017004563882 Luminor Bank AS-s selgitusega: 13 2-13-291 „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“ 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.