KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- august 2016 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-5142 Tsiviilasi V.B. hagi G.B. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.B., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxxxxx ,lep.esindaja Andrei Yllö Kostja: G.B., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada V.B. hagi. Lahutada V.B. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja G.B. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu linna RSK TK perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx kande nr xxxxxxxxxxx all. Abielu lahutamisel jääb G.B. perekonnanimeks „B.“. Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2016 Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 31.03.2016 esitas V.B. kohtule hagiavalduse G.B. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xxxxxxxxxxx. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Kooselu ajal tekkisid hageja ja kostja vahel pidevalt tülid. Pooled elavad Tsiviilasi nr 2-16-5142 praeguseni küll ühes korteris, kuid abielulised suhtes on lakanud
- aastast. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega kokkuleppel. 20.04.2016 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus anda täiendava tähtaja kuus kuud leppimiseks. 26.08.2016 kohtuistungil hageja jääb esitatud avalduse juurde. Tema sõnul abielulised suhted lõppesid umbes 10 aastat tagasi ja leppida ta ei soovi. Hageja kinnitab, et temal on uus naine. 26.08.2016 kohtuistungil kostja nõustus lahutusega ja leppida ei soovi. Kostja väitel lõppesid abielulised suhted 5 aastat tagasi. Kostja soovib jätta peale lahutust perekonnanimeks „B.“. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda (kostja küll soovis seda vastuses hagile, 26.08.2016 kohtuistungil aga loobus sellest, kuna kolme kuu jooksul ei ole leppimist toimunud ja leppida ta enam ei soovi. Poolte abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi. Hageja väitel 10 aastat tagasi ja kostja väitel 5 aastat tagasi. Perekonnaseisuasutuses ei olnud abilelu võimalik lahutada põhjusel, et kostja ei olnud nõus abielu lahutamisega kokkuleppel. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvitusele võtuks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus pooled on leppimise soovist loobunud. Alaealisi lapsi pooltel ei ole ja puuduvad varalised nõuded teineteise vastu. Abielueelse perekonnanime taastamist kostja ei soovinud. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2
(2)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.