← Eesti

2-15-128729/5

Obsah (8)§ 405§ 407§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn k

§ 405) RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi L.

T. vastu. Välja mõista L. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti, kokku summas 961 (üheksasada kuuskümmend üks) eurot ja 89 (kaheksakümmend üheksa) senti OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot ning mõista nimetatud summa L. T.lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Tsiviilasi nr 2-15-128729 Kaja esitamine Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 22.04.2016 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud AS-ga Elisa Eesti 28.05.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1773623 ja liitumislepingu lisast nr 1773631 tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-15-128729 Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 135 eurot, kokku 175 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 145 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 351.51 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul ca 30 % põhivõla nõude suurusest.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.