) § 486 lg 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Sama paragrahvi lg 4 järgi kohus menetleb kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kohus leiab, et nimetatud sätted on kohaldatavad ka praegusel juhul, kus kompromiss on kohtule esitatud pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist, kuid koos hagiavaldusega enne hagimenetluse alustamist. 4.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, tutvunud esitatud kompromissiga, leiab, et see on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus täpsustab kompromissi sõnastust, lisades seadusest tuleneva elatise maksmise kohustuse piirtähtaja - laste täisealiseks saamine.
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab poolte kokkuleppe ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 5. Kompromissi kinnitav määrus on õigusjõult võrdne kohtuotsusega ning on vajadusel sundkorras täidetav. Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 2 Tsiviilasi nr 2-16-100614 tunnistamise menetluses. 6. Hagejate seaduslik esindaja on mõistlikult kostja olukorda arvestades nõustunud vähendatud elatisega ja sellega, et osaliselt kostja maksab elatist lasteaiamaksude tasumisega. Kohus selgitab, et kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolude muutumise korral (kostja majandusliku olukorra paranemine, laste kooliminek vms) on hagejatel õigus taotleda kohtult elatise suuruse muutmist
7.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole ning kohus jätab kulud poolte endi kanda. Kuna iga menetlusosaline kannab enda kulud ning hüvitatavaid kulusid asjas ei ole, siis puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.