Obsah (6)

§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

2-16-4796 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4796 V.K. hagi AS Masinaehitaja v

§-is 432 märgitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagi eseme üle.

1. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1 2-16-4796 Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel on määruse peale pooltel õigus esitada määruskaebus 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik V.K. esitas 24.03.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS Masinaehitaja vastu 496,52 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 09.02.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-827/2004 tuvastatud, et AS Masinatehas on vastutav 48,8% ulatuses hageja kutsehaiguse tekkimises. Seoses kutsehaigusega määrati hagejale Pärnu arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega 27.08.2001.a nr 059484 püsiv töövõime kaotus kuni 31.08.2002.a, mida on korduvekspertiisidega edaspidi tuvastatud ja pikendatud. Otsuses märgitakse, et tervisekahjustusest on tingitud lisakulutused: retseptiravimis, sanatooriumituusikud, 10 statsionaarset või 14 ambulatoorset taastusravipäeva, sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2014.a otsusega nr 1091919 tuvastati hagejal seoses kutsehaigusega püsiv töövõimetuse jätkumine ja määrati püsiv töövõimetus ajavahemikuks 27.02.2014.a kuni 28.02.2017.a. Hagejale osutati seoses kutsehaigusega statsionaarset taastusravi ajavahemikul 10.11.2014.a kuni 20.11.2014.a, mille kogumaksumuseks oli 451,80 eurot, millest Sotsiaalkindlustusamet tasus 243,20 eurot ja hageja 208,60 eurot. Hagejale osutati seoses kutsehaigusega statsionaarset taastusravi vabade kohtade puudumisest tingituna 10 päeva ajavahemikul 08.11.2015.a kuni 18.11.2015.a, mille kogumaksumuseks oli 590 eurot, millest Sotsiaalkindlustusamet tasus 281,60 eurot ning hageja 308,40 eurot. Hageja selgitab, et kõik lisakulutused on tehtud ja vajalikud tervise taastamiseks, kulutused on eluliselt olulised kutsehaiguse leevendamiseks ning on seotud kutsehaigusega. Hageja kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus on 50%. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 496,52 eurot tervisekahjustusest tingitud lisakulude hüvitamiseks. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohus võttis 05.04.2016.a V.K. hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastus hagiavaldusele. AS Masinaehitaja esitas 22.04.2016.a vastuse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et on korralikult ning täies ulatuses hüvitanud hagejale tema puudest tulenevaid lisakulusid, mis on kehtestatud Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2014.a otsusega nr 1091920, sh hageja poolt esitatud lisakulusid ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Muude kui eelnimetatud otsusega kehtestatud lisakulude hüvitamiseks puudub mingisugune alus. Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajas toimus 18.05.2016.a eelistung ning kohus andis pooltele tähtaja kuni 06.06.2016.a täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas, et vastuväiteid teise poole seisukohtade, taotluste suhtes ja võimaliku kompromissi sõlmimiseks saab esitada kuni 13.06.2016.a ning 13.06.2016.a on ka eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks. AS Masinaehitaja esitas 13.06.2016.a viimased seisukohad kostja digitaalselt allkirjastatud kompromissettepanekuga. Hageja allkirjastas 15.05.2016.a kompromissettepaneku Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajas. Kompromissleping Pooled sõlmivad kompromissi alljärgnevatel tingimustel: 2 2-16-4796
2. Kostja AS Masinaehitaja hüvitab hageja V.K.`le tervisekahjustustest (kutsehaigusest) tingitud lisakulutusi summas 477 eur, mis summa kantakse V.K. arveldusarvele üle kolme päeva jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
3. Poolte menetluskulud jäävad selle poole kanda, kes on vastava kulu teinud. Poolte kinnitused ja ühine taotlus:
4. Pooled kinnitavad, et arvates Kompromissi sõlmimisest ei ole neil teineteise vastu hagivalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevaid rahalisi ega asjaõiguslikke nõudeid.
5. Allakirjutanud kinnitavad, et Hagejad ja Kostja on saanud täielikult aru käesoleva Kompromissilepingu sisust ja tingimustest ning soovivad Kompromissilepingu sellistel tingimustel sõlmida.
6. Allakirjutanud kinnitavad, et Hagejad ja Kostja on teadlikud

§-is 432 märgitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidlused samal alusel sama hagi eseme üle. 6. Juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 paluvad pooled, et kohus kinnitaks tsiviilasjas nr 2-16-4796 sõlmitud kompromiss kirjalikus menetluses ja lõpetaks hagiasjas menetluse kohtuistungit pidamata. 7. Tuginedes

§-le 661 lg 4 on Pooled leppinud kokku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Käesolev kompromissleping on hageja poolt allkirjastatud käsitsi ja kostja poolt allkirjastatud digitaalselt ning kompromissilepingu esitab kohtule hageja. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule kostja poolt allkirjastatult 13.06.2016.a ning hageja poolt allkirjastatud 15.06.2016.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt

§ 430lg-le 1.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes 3 2-16-4796 kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

§ 150

lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4