← Eesti

2-16-100524/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.augustil 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-100524 Tsiviilasi KK`i ja KK`i hagi NK`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja 1: KK, isikukood xxxxxxxxxxx esindajad Hageja 2: KK, isikukood xxxxxxxxxxx Hagejate elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: ÜK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Kostja: NK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Hagihind 1935 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 01.08.2016 RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi.
  2. Välja mõista NK`ilt KK`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.01.2016 kuni K K täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
  3. Välja mõista NK`ilt KK`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.01.2016 kuni K Ki täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
  4. Elatis kanda ÜK pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank, selgitus „Elatis K K ja K K“. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-100524 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2-16-100524 Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue KK ja KK esitasid 13.01.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Kohus tegi kostjale 19.01.2016 makseettepaneku, millele NK esitas vastuväite. 31.03.2016 määrusega kohustas kohus hagejaid esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, mida viimased seadusliku esindaja kaudu ka tegid. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 19.01.2016, mil kohus tegi kostjale makseettepaneku. Alates 19.01.2016 ei ole kostja hagejatele elatist maksnud ega osale laste ülalpidamises ka muul moel ning pole tundnud huvi lastega suhtlemiseks. Kostja vastuväited Kostja tunnistab, et ei ole alates 2016 jaanuarist lastele elatist maksnud, kuid seda äkkhaigestumise tõttu, mil oli töövõimetu. Ka leiab kostja, et laste vajalikud kulutused on üle paisutatud, samas kostja majanduslik olukord on raske ega võimalda tal nõutud suuruses elatist maksta. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada ning kostja väited kulutuste ülepaisutamise kohta jätab kohus tähelepanuta.
  7. PKS § 102 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole kostja esitanud tõendeid eelpoolnimetatud mõjuvate põhjuste kohta. Kostja on töövõimeline, esitades konto väljavõtte palga väljamaksete kohta, mis on ligilähedane Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, kuid pole esitanud tõendeid, et oleks töövõimetu, mis ei võimaldaks tal töötada suurema koormusega, et tagada oma lapsele vajadusepõhine ülalpidamine. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara 2 2-16-100524 arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab hagejate vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur.
  8. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele alates 19.01.
  9. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.