← Eesti

2-16-4653/7

Obsah (9)§ 423§ 424§ 426§ 427§ 173§ 168§ 174§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg 20. mai 2016. a, Võru tn 12, Põlva ja koht Tsiviilasja number 2-16-4653 Tsiviilasi H. Ö. hagi V. Ö. vastu abielu lahutamise nõ

) § 424 lg 1 teise lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Eelmenetlus käesolevas tsiviilasjas ei ole lõppenud ning seega võib hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta.

§ 423

lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus määrusega hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohus selgitab sealjuures

§ 426

lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Antud juhul on hageja kohtule kirjalikult teada andnud, et ta võtab hagi tagasi. Kohus märgib, et hagi esitamine, selle tagasivõtmine või sellest loobumine on menetlusosalise õigus, mida kohus ei saa piirata. Võttes arvesse eeltoodut, jätab kohus

§ 424lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt

§ 174

lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis vastab riigilõivu seaduse § 59 lg 2 sätestatule. Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 4). Et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

§ 150

lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta menetluskulud hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol hageja kanda. Tulenevalt

§ 178

lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.