← Eesti

2-15-12686/35

Obsah (7)§ 423§ 425§ 426§ 173§ 168§ 174§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-15-12686 Menetlustoiming Tsiviilas

) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja on hagi tagasi võtnud. Praeguses asjas ei ole eelmenetlus lõppenud, mistõttu hageja võib hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta ning hagi tagasivõtmise avaldust ei ole vaja kostjale kätte toimetada. 6. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega (

§ 425lg 1).

Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

7.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kosja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praeguses asjas on hageja võtnud hagi tagasi seetõttu, et on kostjaga sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks nii tähtaja kui summa osas, seega sisuliselt on kostja pärast hagi esitamist pakkunud hagejale nõude rahuldamist. Samas hageja on teatanud kohtule, et võttis kõik menetluskulud tsiviilasjas enda kanda. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

§ 174lg 1 alusel kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suurus.

Kostja ei ole menetluses sisuliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid. Seega hageja kanda jäävad tema enda kulud: hagi tagamise avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 50 € ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisel saadud riigipoolne menetlusabi 1000 eurot. 8. Hagejale on antud menetlusabi hagi esitamisel riigilõivu tasumisel.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 järgi võib kohus

§ 190

lõigetes 3 – 6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohta määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et praeguses asjas on põhjendatud R. M.i vabastamine saadud riigipoolse menetlusabi 1000 eurot riigituludesse hüvitamise kohustusest, kuna sisuliselt on pooled lahendanud asja kokkuleppel, kuigi ei ole taotlenud kohtult kompromissi kinnitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.