Obsah (5)

§ 423§ 173§ 168§ 174§ 150

2-16-258 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 12. detsember 2016, P

§-id 338-340, 363) hiljemalt 20 päeva jooksul määruse temale kättetoimetamisest alates. Kohus märkis määruses, et kui hageja ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITVS § 24 lg 7). JH toimetati eelnimetatud kohtumäärus kätte 08.11.2016 ning hagiavalduse esitamise tähtaeg kohtule oli 28.11.2016. JH määratud ajaks oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et JH hagi tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg-st 3, mis sätestab et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata lisaks antud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule ka muul seaduses nimetatud juhul.

1. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 sätestab et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse eelnimetatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita eelnimetatud juhul oma 2 2-16-258 avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.
2. 29.03.2016 määrusega võttis kohus P OÜ avalduse menetlusse ning määras, et hageja JH tuleb teatada esitatud taotlusest ning väljastada talle avalduse ärakiri. Kohus kohustas hagejat J H kohtule kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (

§-id 338-340, 363) hiljemalt 20 päeva jooksul määruse temale kättetoimetamisest alates. Hagiavalduses tuli oma seisukohti täiendavalt põhjendada ja esitada võis täiendavaid tõendeid. JH sai kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte 08.11.2016 (tl 84). Seega hagiavalduse esitamiseks määratud 20-päevane tähtaeg lõppes

1. novembril 2016 kell 24.
2. JH etteantud tähtajaks hagiavaldust kohtule ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
3. Kohus 29.03.2016 kohtumääruses hoiatas JH, et kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse esitata jätmise korral jätab kohus ITVS § 24 lg 7 alusel hagi läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus P OÜ poolt vaidlustatud ulatuses ei jõustu.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 423

lg-st 3 jätab kohus JH hagi P OÜ vastu saamata jäänud töötasu summas 565 eurot väljamõistmiseks läbi vaatamata. ITVS § 24 lg 7 kohaselt selle nõude osas Tööinspektsiooni Tartu töövaidluskomisjoni 09.12.2015 otsus töövaidlusasjas x ei jõustu. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja JH kanda. 7.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja. P OÜ menetluskuluks, mille hüvitamist ta hagejalt taotleb, on õigusabikulu summas 72,50 eurot (käibemaksu ei lisandu). Samuti esitas kostja taotluse JH töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamise eest tasutud riigilõivu summas 75 eurot tagastamiseks.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb õigusabikulu juriidilise dokumendi koostamisest summas 35 eurot ja esindamisest TVK-s 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 25 eurot/h, teenust on osutanud OÜ A. Kohus leiab, et näidatud kulud on selles tsiviilasjas õigusabi osutamiseks põhjendatud ja vajalikud, kostja esindaja tunnitasu 25 eurot on mõistlik.
2. Hageja JH esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite, selgitades et talle on ebaselge, millise tõlketeenuse eest nõuab temalt raha firma OÜ A. Kohus selgitab, et hageja vastuväide ei ole siinkohal asjakohane, kuna kostja poolt menetluskulude nimekirjale lisatud arvel nr 45/2015 oli OÜ A P OÜ-le ühe teenusena osutanud küll tõlketeenust summas 48,12 eurot, kuid kostja ei ole seda teenust ning summat esitanud kohtule menetluskuluna. Menetluskuluna on esitatud vaid arvel nr 45/2015 toodud „esindamine TVK-s“ summas 37,50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus J H kostja P OÜ kasuks välja menetluskulud summas 72,50 eurot. 10.

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 alusel kohus rahuldab kostja taotluse ITVS § 24 lg 4 alusel avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, kuna hageja JH hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. Kohtutoimiku andmetel on tsiviilasjas 2-16-258 P OÜ eest tasunud riigilõivu KK 08.01.2016 (tl 99) summas 75 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda KK pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx ASis SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi 3 2-16-258 Kohtunik 4