Obsah (4)

§ 423§ 162§ 145§ 190

2-16-3860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16.mai 2016. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-3860 Tsiviilasi Tööinspek

§ 423

lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tööinspektsioon nõuab esitatud hagiavalduses kostjalt tagasi enammakstud kaitsjatasu summat. Samas on hageja esitanud kohtule tõendina maksekorralduse (hagiavalduse lisa nr 2), millest nähtub, et vaidlusaluse rahasumma on kostjale tasunud Rahandusministeerium, mitte Tööinspektsioon. Kostja hinnangul oleks saanud käesoleva hagiavalduse kohtusse esitada isik, kes on kostjale teinud makse, mille tagastamist hageja nõuab ehk Rahandusministeerium, mitte hageja. Hageja ei saa esitatud hagiavaldusega nõuda kostjalt kohustuse täitmist kolmandale isikule, kuivõrd antud juhul ei ole maksega kuidagi rikutud hageja õigusi. Juhul kui Rahandusministeerium on seisukohal, et vaidlusaluse maksega on rikutud tema õigusi ning väidab, et kostja on saanud Rahandusministeeriumilt alusetult suure summa, siis saab vastava tagastusnõude esitada üksnes Rahandusministeerium, mitte hageja. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole kuidagi võimalik ning hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik nõuda. Seega tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumäärusega väärteoasjas nr XXXXXXXXXX otsustas kohus VTMS § 23 alusel hüvitada M Kile tema poolt Tööinspektsiooni 19.06.2015.a. määrusega väärteoasjas nr 3-2/649 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 717,60 riigieelarvest, seoses M Ki väärteoasjas menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu. Nimetatud kohtumäärus jõustus 3.12.2015.a. (Lisa 1 – Jõustumismärkega Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumäärus). Enne kohtutäituri poole pöördumist, saatis kostja korduvalt Tööinspektsioonile päringuid ning küsis, millal Tööinspektsioon plaanib täita jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse menetluskulude hüvitamiseks, kuid nimetatud päringule vastas Tööinspektsioon esmalt, et kohtumäärusele plaanitakse esitada määruskaebus. Nimetatud vastusele edastas M K 4 2-16-3860 06.01.2016.a. Tööinspektsioonile jõustumismärkega Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumääruse, mille peale Tööinspektsiooni esindaja Meeli Miidla-Vanatalu teavitas 08.01.2016.a., et ei esita määruskaebust ning Rahandusministeerium on asunud kohtumäärust täitma (Lisa 2 – E-kirjavahetus Meeli Miidla-Vanataluga). Seega hageja tunnistas oma kohustust Kostja ees ning teavitas, et Rahandusministeerium on asunud kohtumäärust täitma. Samuti on kostja esitaja olnud kirjavahetuses hageja esindaja Maret Maripuuga vahemikul 7.01.2016.a. kuni 08.01.2016.a. ning ka Maret Maripuu on kinnitanud oma 08.01.2016.a. kirjas, et „Rahandusministeeriumilt saadud info kohaselt makstakse Teile kohtumäärusega välja mõistetud summa esimesel võimalusel välja“. (Lisa 3 – e-kirjavahetus Maret Maripuuga) Seega on ka hageja seaduslik esindaja tunnistanud Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumäärusest tulenevat kohustust ning kinnitanud, et nimetatud kohustus täidetakse ära. Kostja hinnangul on kostja käitunud heauskselt, kuivõrd kostja nõue tulenes jõustumismärkega kohtulahendist, millega oli kostjale välja mõistetud esindaja tasu 717,60 eurot. Hageja käitumine aga seevastu on äärmiselt vastuoluline ja pahatahtlik, kuivõrd kostja vastuse lisadest 2 ja 3 nähtub, et hageja on tegelikkuses tunnistanud kostja nõuet ning kinnitanud kostjale, et kostja nõue täidetakse Rahandusministeeriumi poolt. Hageja on ise tasunud vabatahtlikult kostja arvelduskontole 17.11.2015.a. kohtumäärusest tuleneva rahasumma ning hiljem antud rahasumma tagasi küsimine on alusetu. Kostja hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et hageja oleks hagiavalduse lisaks oleva nõudekirja kunagi M Kile edastanud ja kätte toimetanud, milline asjaolu näitab samuti hageja pahatahtlikkust. Täiendavalt näitab hageja pahatahtlikkust asjaolu, et hageja on välistanud vaidluse lahendamise kompromissi teel. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on nõus antud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 15.04.2016.a. määrusega määrati antud asjas kirjalik menetlus ning menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise lõpptähtpäevaks 25.04.2016.a. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 16.05.2016.a. /t.l. 46/.
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
3. Asja materjalidest nähtuvalt: - Tööinspektsiooni
4. juuni 2015 määrusega lõpetati M Ki väärteoasjas nr XXXX menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumisega. -
5. oktoobril 2015 esitas M. Ki esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs Harju Maakohtule taotluse Tööinspektsiooni väärteoasjas nr XXXXX kantud menetluskulu (kaitsjatasu) hüvitamiseks M. Kile 717,60 euro ulatuses. - Harju Maakohtu 17.11.2015.a. määrusega taotlus rahuldati ning otsustati hüvitada riigieelarvest M.Kile valitud kaitsjale makstud tasu summas 717.60 €. - 19.01.2016.a. esitas Tööinspektsioon Harju Maakohtule eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse, taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. - Samal kuupäeval, s.o 19.01.
6. teostas Rahandusministeerium algatatud täitemenetluses M Kile ülekande summas 717.60 eurot. -Harju Maakohus edastas määruskaebuse menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tööinspektsioon taotles kaebuses Harju maakohtu
7. novembri 2015 määruse alusel algatatud täitemenetluse nr XXXXXXXXXXXXX peatamist seetõttu, et maakohtu
8. novembri 2015 määrus ei olnud jõustunud. 5 2-16-3860 Kaebuse esitaja on taotlusele lisanud kirjavahetuse maakohtuga, millest nähtuvalt enne
9. jaanuarit 2016 ei olnud maakohus
10. novembri 2015 määrust Tööinspektsioonile kui menetlusosalisele edastanud, mistõttu on täitemenetlust alustatud jõustumata lahendi alusel. Lisaks taotles kaebuse esitaja maakohtu määruse tühistamist menetluskulude täies ulatuses riigilt M. Ki kasuks väljamõistmise osas. - Tallinna Ringkonnkohtu
11. jaanuari 2016 määrusega rahuldati Tööinspektsiooni taotlus täitemenetluse nr XXXXXXXXXXXXX peatamiseks. - Tallinna Ringkonnakohtu 1.02.2016.a. määrusega: 1) tühistati Harju Maakohtu
12. novembri 2015 määrus riigieelarvest M Ki kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks 717,60 euro väljamõistmise osas; 2) Määruskaebus rahuldati; 3) hüvitati M Kile väärteoasjas nr 3-2/649 valitud kaitsjale makstud tasu 273 eurot (sh käibemaks) riigieelarvest. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu
13. novembri 2015 määrus menetluskulude täies ulatuses hüvitamise kohta tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 1 p 7 alusel tühistada ning määruskaebus selles toodud põhjendustel rahuldada. Kohus märkis, et maakohus on esitatud taotluse ilma kaitsjatasu mõistlikkusele hinnangut andmata täies ulatuses rahuldanud. Maakohus on määruses märkinud, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole võtnud arvesse osutatud õigusteenuse vajalikkust, selleks kulunud põhjendatud aega ja kaitsetoimingute põhjendatust, analüüsinud kaitsetoimingute tegemiseks vajava materjali mahukust ning väärteoasja mahukust ning keerukust. Seega ei ole maakohus taotluse rahuldamist põhistanud, mis kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. - 02.02.2016 on Tööinspektsiooni poolt M Kile edastatud e-posti vahendusel aadressile M@XXXXX.ee enammakstud kaitsjatasu tagasinõude avaldus ning palutud 444.60 eurot tagastada Rahandusministeeriumi arveldusarvele. - kuna M.K enammakstud kaitsjatasu ei tagastanud, pöördus Tööinspektsioon 9.03.2016.a. oma õiguste kaitseks kohtu poole.
14. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja ei ole õigustatud tagasinõuet esitama, sest väljamakse teostas kostjale Rahandusministeerium, mitte hageja. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist on riigi tsentraliseeritud raamatupidamistavaga, mille kohaselt kohtuvälise menetleja läbiviidud väärteomenetluse käigus tekkinud kulusid ei hüvitata otse mitte menetleja enda poolt vaid Rahandusministeeriumi kaudu. Kohtumenetluse poolteks sellistes vaidlustes on aga konkreetne kohtuväline menetleja (ja mitte Rahandusministeerium) ning füüsiline või juriidiline isik, kes väärteomenetlusega seoses kulusid kandis. Nii on ka just neil õigus esitada kohtumenetluse raames omapoolseid selgitusi, nõudeid ja vastuväiteid ning Rahandusministeerium on üksnes kohtulahendi täitjaks, s.t. teostab väljamakse jõustunud määruse alusel konkreetse kohtuvälise menetleja eest. Seega on Tööinspektsioon hagejana õigustatud käesoleval juhul esitama ka enammakstud kaitsjatasu nõuet ning hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna hageja on vabatahtlikult tasunud kostja arvelduskontole 17.11.2015.a. kohtumäärusest tuleneva rahasumma, on hiljem selle rahasumma tagasi küsimine alusetu ning seda ei saaks teha ka põhjusel, et kostja pole hageja nõudekirja kätte saanud ega nõustu kohtumenetluse raames kompromissiga. 6 2-16-3860 Hageja selgituse kohaselt oli ta Harju Maakohtu 17.11.2015 kohtumäärusest teada saades esialgu seisukohal, et ei hakka hoolimata maakohtu poolsetest menetlusnõuete rikkumisest nimetatud määrust vaidlustama. Kuid nimetatud väärteomenetluse asjaolusid hilisemalt hinnates leidis, et maakohus ei olnud hinnanud määruse tegemisel kaitsjatasu põhjendatust ning kõik kohtu poolt välja mõistetud kulud ei olnud põhjendatud. Sel põhjusel otsustas hageja esitada 19.01.2016 määruskaebuse Harju Maakohtu 17.11.2015 määrusele. See oli hageja õigus. Kuivõrd määruskaebuse esitamise hetkel oli Harju Maakohtu 17.11.2015 määrus endiselt kehtiv ning edasise kohtumenetluse käik (sh määruskaebuse menetlusse võtmine ja selle rahuldamine ning menetluse ajaline kestus) polnud ette ennustatav, teostas Rahandusministeerium õigustatult kostjale täiendava kahju tekitamise vältimiseks väljamakse. Tallinna Ringkonnakohus võtnud arvesse osutatud õigusteenuse vajalikkust, selleks kulunud põhjendatud aega ja kaitsetoimingute põhjendatust, analüüsinud kaitsetoimingute tegemiseks vajava materjali mahukust ning väärteoasja mahukust ning keerukust, otsustas 01.02.2016.a. määrusega tühistada Harju Maakohtu 17.11.2015 määruse ning vähendas oluliselt väljamõistetava summa suurust. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud, lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjas on eelneva märgitu kohaselt tuvastatud, et Rahandusministeerium teostas 19.01.2016 sel hetkel kehtiva kohtumääruse alusel kostjale väljamakse 717.60 euro ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus aga tühistas 01.02.2016 Harju Maakohtu 17.11.2015 määruse. Seega on kostjale hüvitatud kaitsjatasu 444.60 euro (717.60 – 273) võrra enam, kui Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2016 määrusega välja mõisteti ehk antud juhul on kostja alusetult rikastunud 444.60 euro võrra. Kohustuse täitmisena saadu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eelduseks on, et teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid: a) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; b) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; c) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga (nt seadusvastase tehinguga üle antu tagasinõudmine). Antud asjas VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud välistavaid asjaolusid ei esine. Seega on eelnevat arvesse võttes põhjendamatu kostja väide, et vabatahtlikult väljamakstud rahasumma hilisem tagasinõudmine on alusetu. Antud juhul on esmane kohtulahend (Harju Maakohtu määrus) tühistatud ning sellega väljamõistetud summat on Ringkonnakohtu määrusega oluliselt vähendatud ehk tegemist on VÕS § 1028 lg-s 1 toodud olukorraga. Mis puudutab kostja väitesse, et hageja on olnud pahatahtlik, kuna pole tõendanud nõudekirja edastamist kostjale ning on välistanud vaidluse lahendamise kompromissi teel ning ka seetõttu on hageja nõue alusetu, siis ei saa kohus sarnaselt hagejaga ka sellega nõustuda. Nagu eelnevalt märgitud, ei näe VÕS § 1028 lg 1 ette täiendavaid nõudeid alusetu rikastumise teel saadu tagasinõudmiseks. Antud juhul hageja möönab, et ei ole saanud kostjalt kinnitust nõudeavalduse kättesaamise kohta. Samas on kogu kirjavahetus kostjaga toimunud menetluse ajal eelnevalt e-postiaadressi vahendusel M@XXXXX.ee ning probleemideta. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 7 2-16-3860 kodulehe andmetel (http://kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo) on M@XXXXX.ee panktorihaldurina tegutseva kostja M Ki ametlikuks e-postiaadressiks, mille vahendusel jõuavad temani ka ametitegevuse käigus saadetavad kirjad ja dokumendid. Lisaks on hageja edastanud 02.02.2016 kohtutäitur Toomas Saarmale täitemenetluse lõpetamise avalduse lisades juurde Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2016 määruse. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ning edastas 10.02.2016 täiemenetluse lõpetamise otsuse nii hagejale eposti aadressil: XXXXXXX kui ka kostjale e-posti aadressil: M@XXXXX.ee, milles märgib täitemenetluse lõpetamise aluseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 ehk täitemenetluse lõpetamine täitedokumendi tühistamise korral (lisad 2 ja 3). Asjas puuduvad tõendid kohtutäituri otsuse vaidlustamise kohta. Seega tundub eeltoodut arvesse võttes väheusutav kostja väide, et ta ei olnud enne käesoleva tsiviilasja alustamist teadlik Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2016 määrusest nr XXXXXXXXXX ega asjaolust, et ta on alusetult rikastunud 444.60 euro ulatuses. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ja enammakstud kaitsjatasu 444.60 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma hageja ja enda menetluskulud. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja.

§ 145alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest.

Riigilõiv summas 100 eurot kuulub

§ 190lg 3 alusel kostjalt väljamõistmisele riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 8