Laste K.K.`i ja G.K.`i menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kohtu põhjendused Pooled saavutasid kohtu korraldaval eelistungil kompromissi ja palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ja asjas menetlus lõpetamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus on selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi vastavalt
. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa ja eestkosteasutus Tahkuranna vald leiavad , et kompromiss on laste huvides ja tuleb kinnitada.
lg.1 kohaselt k ui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud.
lg.4 kohaselt kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks. Kohus juhib tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal.
lg.6 kohaselt kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet.
lg.7 kohaselt kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
lg 4 sätetest on pooled leppinud kokku määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 7 päevale. Kuna kohus arutas asja hagimenetluses koos elatise nõudega leiab kohus , et määruskaebuse esitamise tähtaega võib poolte kokkuleppel lühendada. Menetluskulud Vastavalt poolte kokkuleppele ja
Kohtumäärusega 06.06.2016.a. on lastele antud riigi õigusabi kohustuseta seda hilisemalt hüvitada. Seega laste riigi õigusabi kulu jätta riigi kanda. Riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.