Obsah (6)

§ 405§ 162§ 187§ 5§ 230§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk istungisekretär Sibille Jüringu osavõtul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviil

§ 405) 1.

Rahuldada A.K. hagi R.K. vastu elatise väljamõistmiseks.

1. Välja mõista R.K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise tütre A.K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ja ülalpidamiseks elatis igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (2016.a kehtiv miinimummäär 215 € kuus) alates 01.03.2016 kuni A.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
2. Välja mõista R.K.lt alaealise tütre A.K. kasuks tagasiulatuvalt 2 kuu eest enne hagi esitamist, so perioodil 01.01.2016 – 29.02.2016 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 330 eurot (2 kuud x 215 €= 430 €, millest on maha arvatud kulutused jaanuar –märts 2016 lapsele ostetud esemetele 100 € = 330 €).
3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu
4. kuupäevaks E.P.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr Xxxxxxxxxxx või E.P.’i nõusolekul muule kontole, selgitusega: elatis A.le. (Kohtuotsuse 19.05.2016 tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 3 kuu (märts – mai 2016) eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 645 €).
5. Tagasiulatuva elatise võlg 330 € ja hagi esitamisest kuni otsuseni sissenõutavaks muutunud elatis 645 €, kokku 975 € tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest alates mõistliku tähtaja jooksul osamaksetega aasta jooksul (ca 82 € kuus), kui pooled otsuse täitmise käigus ei lepi kokku teisiti.
6. Menetluskulud jäävad kostja R.K. kanda –

§ 162lg 1 ja § 164 lg 3.

7. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. 2-16-3709 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi asjaolud ja kostja vastus A.K. seadusliku esindaja E.P.i vahendusel esitas 07.03.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.K.lt elatise välja mõistmiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.01.2016, so ajast, mil pooled elavad eraldi ja kostja rahaliselt ei toeta, kuni A.K. täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt R.K. saab palka keskmiselt 800 € kuus, kuid ei osale lapse ülalpidamisel, ema on lapsehoolduspuhkusel, ainsaks sissetulekuks peretoetus 50 € kuus. Kostja 03.04.2016 vastuses vaidles vastu, et on osalenud lapse ülalpidamises - ostnud lapsele mähkmeid (2 pakki kuus) ja pakkunud, et ostab lapsele süüa, aga lapse ema ei soovinud. Kostja ei ole nõus lapse emale raha andma, sest lapse ema aitab rahaga oma emal laene maksta või käib pidudel. Ühtegi tõendit ega selget arvestust ei ole kostja kohtule oma kulutuste kohta esitanud. Menetluse käik Kohus 25.04.2016 määrusega selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, kohustades kostjat täiendama oma vastust ning teatama pooli, kas kostja on hagejale elatusraha alates 01.01.2016 kuni käesoleva ajani tasunud ja kui, siis mis summades ning esitada tasumise kohta arvestus ja vastavad tõendid. Ühtlasi selgitas kohus kostjale alaealisele ülalpeetavale ettenähtud elatise kehtivat miinimummäära ning PKS § 102 aluseid elatise vähendamiseks. Hageja soovis asja läbi vaatamist kohtuistungil, kostja vastuses soovis kokkuleppele jõuda, kohus määras asja istungile. Kumbki pool kohtu määratud tähtpäevaks 06.05.2016 kirjalikult midagi ei vastanud ega uusi tõendeid ei esitanud. 11.05.2016 istungil pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja esindaja E.P. selgitas, et on väikese lapsega kodune, emapalka enam ei saa. Kostja teatas, et töötab AS-is Xxxxxxxxxxx laotöötajana, keskmine sissetulek kuus 700-800 eurot. Kostja selgitusel rohkem lapsi tal ei ole, töövõimet tal vähendatud ei ole, teab ülalpidamiskohustust, kuid ei taha lapse emale raha kanda, vaid sooviks teha lapsele eraldi konto ja anda kaardi emale. Kostja märkis, et jaanuaris ta üldse last ei näinud. Esemetes lapsele ostetu väärtust kumbki pool välja ei toonud. Kohtuotsuse põhjendused 1. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused istungil ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks 2 2-16-3709 vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

1. Elatise maksmise määr ja viis. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Antud asjas sellised asjaolusid kostjalt teada ei ole. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse üle teisele vanemale, mitte lapsele endale. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kattes eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud. PKS § 102 järgi võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud. Selliseid asjaolusid kostja ei ole esile toonud, vaid tunnistab enda kohustust lapsele elatist maksta. Antud asjas ei ole vaidlust, et R.K. ei ole tütre ülalpidamiseks elatist maksnud alates lahkukolimisest jaanuarist 2016, tema vastuväiteks on, et on ostnud lapsele vajalikke asju – 2 pakki mähkmeid kuus ja on valmis raha kandma lapse arvele. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga – lapse ema on lapsehoolduspuhkusel ja vanema palka ei saa, kostjal on olemas kindel sissetulek töötasuna keskmiselt 700-800 € kuus. Kostja ei ole esitanud muid sisulisi vastuväiteid elatise nõudele peale selle, et ei soovi ema kontole raha kanda. Riigikohus on korduvalt selgitanud oma lahendites, et üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale, kes peab tagama lapsele kõik vajaliku (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-172-11). Lapse kontole võib maksta elatist vaid last kasvatava vanema nõusolekul. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks minimaalses määras elatise välja alates hagi esitamisest 07.03.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Vastavalt PKS § 100 g 4 järgi elatist makstakse ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2016 kehtiva töötasu alammäära 430 € järgi on sel aastal elatise miinimum 215 € kuus.
2. Tagasiulatuva elatise nõue. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja ühe summana kogu perioodi eest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.01.2016, mil vanemad läksid lahku ja kostja enam last rahaliselt ei toetanud. Elatise miinimummäära järgi moodustab elatise võlg perioodi 01.01.2016 – 06.03.2016, so 3 kuu ja 6 päeva eest 688,02 eurot (3 kuud x 215 + 43,02). Kostja ei ole tõendanud vabatahtlikult hagejale elatise maksmist, kuid kinnitab et on ostnud lapse jaoks iga kuu 2 pakki mähkmeid (tlk 29), millega lapse ema 06.04.2016 kirjas kohtule ka nõustus (tlk 33) . Kuigi kostja ei ole oma kulutusi tõendanud, peab kohus võimalikuks toodud asjaoludel ja veebis üldiselt kättesaadavate andmete põhjal (1 paki mähkmete hind keskmiselt 15-17 €) lugeda kostja poolt 2016.a esimese 3 kuu jooksul lapsele tehtud kuludeks 100 € (3 x 33), mis tuleb arvata maha tagasiulatuva elatise võlast.
3. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

g1 alusel jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so antud asjas kostja R.K. kanda. Kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid hageja poolel tekkinud ei ole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 3